Arutelu:Eesti šotlased
Alajaotuses "20. sajand" on üks tüüpiline Tominga väljamõeldis, millele on tähelepanu juhtinud näiteks Andres Adamson. See ei saa tõele vastata juba ainuüksi põhjusel, et Jaan Tõnisson ei olnud 1919. aasta juulis riigivanem ega isegi mitte peaminister. Kui see kõmu sisse jätta, siis koos ümberlükkamise ja viitega Adamsoni raamatule, mida mul praegu käepärast pole: https://www.ester.ee/record=b5154283*est --37.157.109.145 31. jaanuar 2019, kell 23:43 (EET)
- Tänan info eest. Lisasin täiendatud/parandatud lõigu tagasi - proovin lähiajal Adamsoni raamatuga tutvuda ja viidet täpsustada.--WooteleF (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 09:09 (EET:)
- Kehvasti läks. Põgusal lappamisel ma ei tuvastanud Adamsoni raamatust sellist kohta. Tomingast ja tema usaldusväärsusest on seal juttu alates lk 298, aga sellist näidet seal ei ole (seal on tema teised väljamõeldised, nagu Tartu rahukonverentsi laud). Nüüd on küsimuse sisu selles, et kas Tomingas nimetab Tõnissoni 1919. aasta juuli kontekstis riigivanemaks või peaministriks (Tõnisson ei olnud 1919. aasta juulis kumbagi, ka mitte välisminister) ja kellena ta (Tõnisson) Tominga väitel O'Connorit külastas. Kui peaministrina, siis seda ta lihtsalt ei olnud ja siis pole üldse vaja Adamsoni mängu tuua. Ja kui ta ei olnud peaminister ega muu Eesti Vabariiki esindav ametiisik, siis on kogu lugu tõenäoliselt Tominga väljamõeldis (aga sellele viimasele lausele ei saa keegi viidet anda, sest ainult Tomingas ise teadis, mis tema peas toimub). --37.157.99.131 4. veebruar 2019, kell 19:34 (EET)
- Täna on mul Tomingase raamat käepärast. Lk. 109-111 kirjeldatakse seda juhtumit ja Tõnisson tegutseb seal välisministrina. Paar lehte varem (lk. 104) kirjeldab Tomingas, et astus välisministeeriumisse tööle 27. juunil 1919, kaks päeva peale Londonist naasmist. Lk. 115: "Augusti algul tuli Pariisist tagasi Poska. Tema isikus sain endale uue ministri". Tunnistan, et tolle perioodi sündmused on minu jaoks vähemtuntud, kuid kas ei võinud olla nii, et Poska äraolekul täitis Strandmanni valitsuses just Tõnisson välisministri rolli? Ka Ajutise Valitsuse viimases koosseisus oli ta olnud kui "portfellita minister ja täisvõimuline Eesti Vabariigi saadik välismaal" - seega välissuhtlusega tuttav. Palun asjatundjatel kommenteerida.--WooteleF (arutelu) 4. veebruar 2019, kell 22:27 (EET)
- Mina ei ole asjatundja, aga Tõnisson ei olnud sel ajal üldse Otto Strandmani valitsuse liige ega kuulunud ka Välisministeeriumi koosseisu (mida saab kontrollida Välisministeeriumi biograafilise leksikoni artiklist). --37.157.105.25 4. veebruar 2019, kell 22:57 (EET)
- Täna on mul Tomingase raamat käepärast. Lk. 109-111 kirjeldatakse seda juhtumit ja Tõnisson tegutseb seal välisministrina. Paar lehte varem (lk. 104) kirjeldab Tomingas, et astus välisministeeriumisse tööle 27. juunil 1919, kaks päeva peale Londonist naasmist. Lk. 115: "Augusti algul tuli Pariisist tagasi Poska. Tema isikus sain endale uue ministri". Tunnistan, et tolle perioodi sündmused on minu jaoks vähemtuntud, kuid kas ei võinud olla nii, et Poska äraolekul täitis Strandmanni valitsuses just Tõnisson välisministri rolli? Ka Ajutise Valitsuse viimases koosseisus oli ta olnud kui "portfellita minister ja täisvõimuline Eesti Vabariigi saadik välismaal" - seega välissuhtlusega tuttav. Palun asjatundjatel kommenteerida.--WooteleF (arutelu) 4. veebruar 2019, kell 22:27 (EET)
- Kehvasti läks. Põgusal lappamisel ma ei tuvastanud Adamsoni raamatust sellist kohta. Tomingast ja tema usaldusväärsusest on seal juttu alates lk 298, aga sellist näidet seal ei ole (seal on tema teised väljamõeldised, nagu Tartu rahukonverentsi laud). Nüüd on küsimuse sisu selles, et kas Tomingas nimetab Tõnissoni 1919. aasta juuli kontekstis riigivanemaks või peaministriks (Tõnisson ei olnud 1919. aasta juulis kumbagi, ka mitte välisminister) ja kellena ta (Tõnisson) Tominga väitel O'Connorit külastas. Kui peaministrina, siis seda ta lihtsalt ei olnud ja siis pole üldse vaja Adamsoni mängu tuua. Ja kui ta ei olnud peaminister ega muu Eesti Vabariiki esindav ametiisik, siis on kogu lugu tõenäoliselt Tominga väljamõeldis (aga sellele viimasele lausele ei saa keegi viidet anda, sest ainult Tomingas ise teadis, mis tema peas toimub). --37.157.99.131 4. veebruar 2019, kell 19:34 (EET)
- palus O’Connor Tomingaselt, et minister selle juhtumi unustaks
- Imelik sõnastus. Andres (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 10:05 (EET)
- Tõepoolest. Täpne tsitaat oli - "Paluge oma ministrit, et ta selle juhtumi unustaks" Parandan siis kui ülemise arutelu käigus on selgunud, kas see lõik üldse väärib avaldamist.--WooteleF (arutelu) 4. veebruar 2019, kell 22:27 (EET)
Veel mõned šotlased[muuda lähteteksti]
Lisaksin sinna nimekirja veel mõned isikud või suguvõsad. Näiteks Jordani suguvõsa, kellele XVIII sajandil kuulusid Paadrema ja Suure-Ulila mõisad. Veel võiks nimetada Sarah Greigh´d (sündinud Cook) (1742−1793), kes oli kuulsa maadeavastaja James Cooki onutütar; talle kuulus koos lastega Suure-Konguta mõis. Perthist pärit admiral Robert Crowni (1753−1841) käes oli pikalt rendil Nurme mõis Saaremaal. Ka Eestimaal elanud Loppenowe pastorisuguvõsa võis olla šoti päritolu.--The Prince of Tartu (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 02:11 (EET)
- Tänan info eest. Täpsustasin Sarah Greighi puudutava info ja lisasin Loppenowe kohta käiva lause. Tabelisse lisasin ka Robert Crowni, kuid ei leidnud kiirelt netist selle kohta viidet - kas oskad mind õigetele jälgedele juhatada? Samuti ei leidnud viidet Jordanite šoti päritolu kohta. Kas tegu sama suguvõsaga? Oleks nagu Sileesiast.--WooteleF (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 09:09 (EET)
- Šoti päritoluga oli 1680. aastal Rootsis naturalisatsiooni korras aadeldatud Jordani suguvõsa; 1638. aastal aadlitiitli saanud suguvõsa oli tõepoolest Sileesiast. Esimesena mainitud suguvõsa kohta leiab teavet siit: https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Jordan_nr_914. Robert Crowni kohta on artikkel venekeelses Wikipedias: https://ru.wikipedia.org/wiki/Кроун,_Роман_Васильевич. Talle ja tema abikaasale Martha Knightile (1754−1822/1839) anti 1791. aastal eluajaks kasutada Nurme riigimõis Saaremaal.--The Prince of Tartu (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 12:01 (EET)
- Šotlased olid veel Vana-Kuuste mõisnikud Jakob Robertsson (https://www.adelsvapen.com/genealogi/Robertsson_nr_231) ja Johan Orcharton (https://www.adelsvapen.com/genealogi/Orcharton_nr_681). Siia liigitub ka Luberas von Poti suguvõsa. Arvatavasti oli šoti päritolu ka Eestimaa suguvõsa Lesedow (Lesedown).--The Prince of Tartu (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 12:35 (EET)
- Tänan, viisin täiendused sisse. Luberas von Potti arutelulehelt jääb mulje, et tema šoti päritolu pole päris kindel. SSNE-andmebaasi järgi oli Rootsi teenistuses mitu Potti nime kandnud šotlaste, kuid praegu ma otsi kokku viia ei suutnud.--WooteleF (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 13:47 (EET)
- Šotlased olid veel Vana-Kuuste mõisnikud Jakob Robertsson (https://www.adelsvapen.com/genealogi/Robertsson_nr_231) ja Johan Orcharton (https://www.adelsvapen.com/genealogi/Orcharton_nr_681). Siia liigitub ka Luberas von Poti suguvõsa. Arvatavasti oli šoti päritolu ka Eestimaa suguvõsa Lesedow (Lesedown).--The Prince of Tartu (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 12:35 (EET)
- Šoti päritoluga oli 1680. aastal Rootsis naturalisatsiooni korras aadeldatud Jordani suguvõsa; 1638. aastal aadlitiitli saanud suguvõsa oli tõepoolest Sileesiast. Esimesena mainitud suguvõsa kohta leiab teavet siit: https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Jordan_nr_914. Robert Crowni kohta on artikkel venekeelses Wikipedias: https://ru.wikipedia.org/wiki/Кроун,_Роман_Васильевич. Talle ja tema abikaasale Martha Knightile (1754−1822/1839) anti 1791. aastal eluajaks kasutada Nurme riigimõis Saaremaal.--The Prince of Tartu (arutelu) 1. veebruar 2019, kell 12:01 (EET)
Tahaks teada, kas Šoti kultuuriseltsil ja Šoti klubil on mingi seos või misasi see klubi üldse on või oli. Ja seda ma ka artiklist teada ei saanud, kas šoti keel (või ka inglise keele šoti murre, ükskõik kumb) on Eestis millalgi mingilgi määral kasutusel olnud. On neis mõni raamat ilmunud? On's Eesti šotlased üldse mingit rahvusteadlikkust ilmutanud, koos käinud või ise organiseerunud, või on nad piirdunud aeg-ajalt eestlaste üritustel maskoti jooksmisega? Arusaadav, et seda on raske kindlaks teha, aga jube huvitav oleks. --Ehitaja (arutelu) 17. veebruar 2019, kell 20:58 (EET)