Arutelu:Dedovštšina

Võtan suunamise maha, kuna tegemist laiema nähtusega, mitte üksikjuhtumiga. Lisasin mõned juhtumid Eesti meedia baasil, aga üldiselt see nähtus nagu koduvägivald, mis jääb toimuvate seinte vahele, Eesti ajakirjandusse on jõudnud murdosa, aga mastaapsemad juhtumid, mis omakorda jällegi viidatavad. Endal samuti ajateenistus Eesti kaitseväes läbitud, seetõttu teemaga mingil määral kursis. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 16:14 (EEST)

EKV-s on minu teada tõesti esinenud üksikuid dedovstsina juhtumeid 1990-ndail, kuid neist pole minu teada kirjutatud mitte ühtegi lugu meedias. Meedias on kajastatud vaid võimalikke alluvate korrarikkumisi vs ülemate võimu kuritarvitamisi. Dedovstsina sisu seisneb nimelt selles, et "oma korda" arendavad pikema teenistusvanusega ajateenijad endast vähem teeninute peal. See ei puuduta aga käsuõiguslike ülemate seaduslikku võimu ega isegi selle kuritatviamist oma alluvate üle. Seega on viidatud-esitatud kogu EKV dedovstsina temaatika eksitav ja ehk kantud pigem mingist valest arusaamast, mitte aga definitsioonist. Kes teab EKV-s vastavaid üksikuid juhtumeid 1990-ndaist, kus näiteks vanemad reamehed käisidki nooremaid (noori) pärast öörahu kiusamas, viidake esmalt vastavale allikale! Mina pole leidnud! --Hummel15 (arutelu) 11. märts 2020, kell 14:44 (EET)

---

Arutelust Sakalauskase juhtum:
Siia tehti uus alajaotus Dedovštšina Eesti kaitseväes. Kas Eesti kaitseväe puhul saab rääkida dedovštšinast ja kas on õige Eesti kaitseväes ettetulevat kiusamist nimetada selle terminiga? Ursus scribens (arutelu) 15. september 2019, kell 16:29 (EEST)

Nähtus kandus kaitseväkke Nõukogude armeest, kuna Eesti kaitseväe ohvitserkond oli 1990.-ndatel enamjaolt nõukogude armee taustaga, samuti oli ajateenijate hulgas palju vene päritoluga isikuid ja 1970.-ndatel sündinud põlvkonna suhtumine oli teisem kui 2000 sündinutel. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 16:38 (EEST)

Aka "...vanemate ajateenijate vaimne ja füüsiline vägivald nooremate ajateenijate suhtes"

Kui lähtuda praegusest definitsioonist, mis on kitsam kui lihtsalt tagakiusamine, siis nimetatud Eesti juhtumid ei sobi. Eesti juhtumite allikad sellist terminit ei kasuta ka. Ülaltoodud EKI selgitus veel kitsam, piirdub ainult Nõukogude armeega.--Minnekon (arutelu) 15. september 2019, kell 16:48 (EEST)

EKI selgitusel on ees märge kõnek; näiteid "vanemate ajateenijate vaimse ja füüsilise vägivalla kohta nooremate ajateenijate suhtes" «tilgub» aeg-ajalt meediasse nt ka käimasoleva Vene-Ukraina sõja mõlemalt poolelt, ja märksa drastilisemaid/traagilisemaid/letaalsemaid...
Definitsiooni tuleks siis ilmselt „avardada“; nt ka ruwi artikkel ei piirdu NL-ga°—° Pietadè 15. september 2019, kell 17:16 (EEST)

Poisid, miks ajateenistus läbimata? Ajateenistuses käimata, aga sel teemal soovite sõna võtta! Nõukogude Liit lakkas 1991 olemast, Eesti Kaitsevägi ei sündinud tühjalt kohalt, osalt saadi kaasa ka nõukogude pärand. Samast mastaapide osas pole Eesti ja Nõukogude Liit võrreldavad, kuid 2 jao ajateenijate loata lahkumine väeosast on ikkagi näitaja! Loomulikult pole hea toon sellest rääkida, nagu pole hea toon rääkida koduvägivallast ja ametlikult meil kiusamist kaitseväes (enam) pole. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 16:56 (EEST)

Kui allikates Eesti sõjaväes esinenud kiusamist selgesõnaliselt "dedovštšinaks" ei nimetata, ei saa nendele allikatele tuginedes seda materjali ka siia tuua, see on WP viitamise põhireegleid.
Teiseks, Kalev, su argumendid vene päritolu ja ajateenistujate mõnitamise vahel ei kannata mingit kriitikat.Miacek (arutelu) 15. september 2019, kell 17:47 (EEST)

Eesti kaitseväe ajateenistuse läbinuna käsitlen mõistet sünonüümina. Aga nõustun - pole meeldiv teema ja ebameeldivatest asjadest on keeruline rääkida. Loen enda jaoks teema lõpetatuks, vaadake viidatud Eesti materjaliga ise, mis teete. --Kalev Kask 15. september 2019, kell 17:53 (EEST)

Asi pole teema ebameeldivuses, vaid selles, et meie siin ei saa kasutada mõistet "dedovštšina" tähenduses, mida avalikud allikad selgelt ei kinnita. Ehk siis teema on sobiv, aga sellele tuleb parem koht leida. Eesti juhtumitest saab kirjutada artiklis Eesti sõjavägi või rohkema materjali olemasolul luua eraldi artikkel nt Vägivald Eesti sõjaväes või üldisemalt Vägivald sõjaväes (en:Bullying in the military). Seejuures esimene siinne kuperjanovlaste juhtum ei maini kiusamist või muud vägivalda, vaid ütleb lihtsalt, et veeblitega oli konflikt. --Minnekon (arutelu) 15. september 2019, kell 22:06 (EEST)

---

Kui ma õigesti mäletan, siis nõukogude ajal oli selle asja ametlik nimetus "määrustikuvälised suhted". Andres (arutelu) 16. september 2019, kell 10:50 (EEST)

Huvitav, mis sõsarartiklites muude riikide (DDR, nt) kohta kirjas on...
samas, naiivne oleks arvata, et mingi riik tolereeriks oma kaitse(väe) anomaaliate avalikustamist...
loogiline jätk lasteaia-, koolikiusamisele?°—° Pietadè 16. september 2019, kell 11:19 (EEST)