Arutelu:Arvo Pärt

Arvo Pärt oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks.
Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada.

IMHO: Pilt on liiga suur, et see otse artiklis sees olla võiks, sama lugu ka näiteks Kallase pildiga, loe http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Image_use_policy - Ahsoous 22:27, 14 Dec 2004 (UTC)

Selle protsessi juures on kahjuks jama lugu see, et 'thumbnailina' kahjuks kuidagi pole võimalik linkida teise viki pilti nii, et ei tõmbaks alla ja laadiks pilti uuesti üles - vähemasti jääb selline mulje (: - Ahsoous

Jah, ma juhtisin lihtsalt nendele piltidele tähelepanu, et keegi nad üles laadiks, siis saab vähendada. Andres 05:45, 15 Dec 2004 (UTC)

See pilt on inglise vikis õiglase kasutamise (fair use) järgi. Eestis sellist mõistet ei ole. Kas peaksime kustutama kõik pildid, mis on fair use? Andres 06:02, 15 Dec 2004 (UTC)

jajah - ei tea minagi - pole jurist - samas magu olen aru saanud server ise asub füüsiliselt meerikamaal, ja kuidas siis nende seadustega on... - keegi peaks selle asja järgi uurima - Ahsoous 06:09, 15 Dec 2004 (UTC)

Niipalju kui mina olen aru saanud, tuleb arvestada nii USA (serveri asukohamaa) kui ka Eesti (enamiku kasutajate, näiteks minu asukohamaa) seadusi. Siin oleks tarvis pädevat juristi. Eesti seaduste arvestamine on oluline ka seks puhuks, kui keegi tahab eesti Vikipeedia kunagi Eestis raamatuna välja anda. Andres 06:21, 15 Dec 2004 (UTC)

Kas mitte Rakvere Lastemuusikakoolis? Andres 17. november 2006, kell 06:49 (UTC)

Omapärane väide: Erinevalt teistest nüüdisheliloojatest on ta oma eluajal väga populaarne. See lause tähendab justkui ei oleks ühtki teist eluajal populaarset nüüdisheliloojat, aga loomulikult on. Väide, et nüüdisheliloojad pole populaarsed, oleks olnud ehk tõele lähemal Pärdi varasema loomeperioodi ajal (aga sel ajal oleks ta vist ka ise mittepopulaarsete seas võinud olla?). Mida siis ikkagi mõeldakse sellega, et "erinevalt teistest ..."? Kirjutasin selle lause asemele midagi, mis ei tee sellist kaheldavat üldistust kõigi heliloojate kohta: Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. --ML 17. veebruar 2007, kell 18:55 (UTC)

Jah, see on parem. Andres 18. veebruar 2007, kell 11:38 (UTC)

Kas vastab tõele, et elab siiamaani Berliinis? Igal juhul on ta vist viimastel aastatel Eestis (Laulasmaal minu teada, kus talle ka krunti üritati kinkida) nii palju, et see väide Saksamaal elamise kohta on juba kahtlane. ML 20. veebruar 2007, kell 22:53 (UTC)

"Grammy võitja" ei ole täpne. Andres 28. veebruar 2007, kell 08:36 (UTC)

Kirjutasin teistsuguse, kuigi pika sõnastuse. Allikas on: http://www.grammy.com/Grammy_Awards/49th_show/list.aspx. ML 28. veebruar 2007, kell 23:18 (UTC)

Tekst vajab asjalikumaks muutmist.--WooteleF 16. juuni 2009, kell 15:53 (UTC)

Kas akadeemiku-staatus ei võiks käia pigem tunnustuste alla?--Morel 7. detsember 2011, kell 22:47 (EET)[vasta]

Võiks küll. Andres 11. detsember 2011, kell 10:16 (EET)[vasta]

Kust need roosad pealkirjad on saadud ja miks nad roosad on? --Epp 24. juuni 2015, kell 21:57 (EEST)[vasta]

Ilmselt on kellelegi tundunud see kahtlane, et neid lugusid ei ole teistes tema teoste loeteludes (näiteks inglise Vikis või Eesti Muusika Infokeskuses). Tegelikult on need lood muidugi olemas ("Maailma sammust" on räägitud näiteks raamatus "The Cambridge Companion to Arvo Pärt", "Laulust armastatule" on kirjutatud raamatus "Arvo Pärt. Oxford Studies of Composers"), aga näiteks "Laulust armastatule" meenub, justkui Arvo Pärt ise ei pea seda teoseks või õigemini ei taha seda pidada. Aga ma saan seda targematelt järele küsida. Aga need roosad kastid likvideerin ära - nende järele vajadust pole. Üks aastaarv, mis on ka roosa, selle kohta ma midagi öelda ei oska, ei saa kontrollida ka praegu. Pärtel Toompere (arutelu) 25. juuni 2015, kell 00:16 (EEST)[vasta]

Pärdi teostega on ju nii, et ta on ise püüdnud mõned neist olematuks teha ja oma töödenimekirjast välja jätta. Mis on muidugi omamoodi veider. Aga kui meil on viitamisalus, siis saab nende teoste (kunagist) olemasolu muidugi tõendada.--Morel (arutelu) 26. juuni 2015, kell 11:38 (EEST)[vasta]

arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides

Peaks siin pigem olema: multimeediakeskkondades? 90.190.71.25 18. november 2015, kell 18:57 (EET)[vasta]

"teoloogiline" on enam levinud tõlge ja vastab täpsemalt ka algsele nimekujule

Tõsi, inglise keeles on kooli nimi Saint Vladimir's Orthodox Theological Seminary, kuid see ei tähenda, et eesti keeles peaks kasutama niisugust keeleliselt kahtlast vormi nagu "teoloogiline seminar". Kool ei ole ju teoloogiline, vaid selles õpetatakse õigeusu teoloogiat. 2001:7D0:87C3:8680:BCE7:DDF0:9ECE:81CB 20. juuni 2017, kell 16:09 (EEST)[vasta]

Pretsedent on ju ka Eestis olemas – Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, aga rõhuasetus on siin veidi teine, sest see nimetus osutab seminari kuulumisele konkreetsele organisatsioonile. Vladimiri seminari nimes seda organisatsiooni aspekti ei ole, seega siin võiks tõesti olla loomulikum kasutada "õigeusu teoloogia seminari". Praegu on kasutusel mõlemad vormid ja viimase aja tekstides on kasutatud pigem seda "teoloogilist seminari", just siis Vladimiri seminari puhul. Õnneks alustab varsti tööd teoloogilise terminoloogia töörühm ja siis saab need küsimused läbi arutada laiemas seltskonnas ning ka Vikipeedia lingid vastavusse viia. Ja mulle meeldiks väga diskuteerida inimestega, kes on vähemalt kasutajanime järgi identifitseeritavad. -- Toomas (arutelu) 20. juuni 2017, kell 16:16 (EEST)[vasta]

On olemas ka paremaid näiteid ja eeskujusid - Tartu Teoloogia Akadeemia. Teoloogilise terminoloogia probleem see küll ei ole. 2001:7D0:87C3:8680:BCE7:DDF0:9ECE:81CB 20. juuni 2017, kell 18:25 (EEST)[vasta]

Küllap ikka on. Kelle probleem siis täpsete tõlgete leidmine peaks olema, kui mitte valdkonna asjatundjate? Anonüümsete vikipedistide või? -- Toomas (arutelu) 20. juuni 2017, kell 21:05 (EEST)[vasta]

No mis teoloogilise terminoloogia probleem on ühe kooli nime vaste leidmine? See on ikka keeleprobleem. Ja pole vaja ennast pahandada ühe IP aadressi pärast - see ei ole ju keelatud. Ühtviisi anonüümsed oleme me kõik, töö tegemist, ka diskuteerimist see ei sega. 2001:7D0:87C3:8680:7C8E:85A0:35:94D9 21. juuni 2017, kell 00:03 (EEST)[vasta]

Sõltub kui kitsalt terminoloogia mõistele läheneda. Ja igas vähegi arvestatavas terminoloogide seltskonnas on ka keeleinimesed, kes on pädevad just kõikvõimalike keeleliste nüansside osas nõu andma. Aga me ei peaks seda seina selle vaidlusega siin reostama, sest meie seda küsimust siin ei otsusta nii ehk naa – kuna kasutusel on mõlemad ja hilisemates tekstides on kasutatud vormi "teoloogiline", siis on praegune tõlge Vikipeedia põhimõtetest lähtuvalt aktsepteeritud ja küsimus jääb ootama lahendamist väljaspool siinset keskkonda. -- Toomas (arutelu) 21. juuni 2017, kell 15:17 (EEST)[vasta]

Pärast keskkooli lõpetamist kolis Arvo Pärt 1954. aastal Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel, kuid samal aastal kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse.

See pidi olema mõni muu õppeasutus, Tallinna Muusikakool oli laste muusikakool.

Arvo Pärt õppis toonases Tallinna Muusikakoolis, tänases Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Link oli vale, kooli nimi õige.

Tema uue muusika populaarsus lääneriikides tõi kaasa Pärdi tagakiusamise Nõukogude Liidus.

Kahtlane. Tema muusika ei olnud tollal lääneriikides veel populaarne, rääkimata sellest, et teda oleks sel põhjusel Nõukogude Liidus taga kiusatud.

See väide on kahtlane tõesti. Tuleks teisiti sõnastada.

Sügisel 1979 soovitasid partei esindajad tal vabatahtlikult riigist lahkuda.

Eelmainitud põhjusel vaevalt. Ja kas üldse soovitati. Viitamata väited. 2001:7D0:87CA:9180:6D06:4FB5:77C8:E48B 17. august 2018, kell 10:24 (EEST)[vasta]

Siiski soovitati. Tuleb sellele väitele edaspidi korralik viide leida. -- Toomas (arutelu) 18. august 2018, kell 10:00 (EEST)[vasta]

Soovitati kindlasti, viide ilmub u 250 aasta pärast, kui ilmub, pelgalt minu arvamus...—Pietadè 18. august 2018, kell 10:25 (EEST)

Minu meelest on kohatu kasutada elusoleva isiku artiklis alajaotuse pealkirjana "Mälestuse jäädvustamine". – Hirvelaid (arutelu) 25. aprill 2023, kell 09:43 (EEST)[vasta]

Nõus. Tegin ümber. --Andres (arutelu) 25. aprill 2023, kell 11:01 (EEST)[vasta]

Hm. Ma näen siin jälle niisugust pealkirja ja tahtsin just märkuse teha. --Andres (arutelu) 1. juuni 2024, kell 21:29 (EEST)[vasta]