Arutelu:Õlu

Ilmselt tuleks liigitada ka alkohoolsed joogid alla, mille kategooria tuleb alles luua --Dj Capricorn 24. veebruar 2006, kell 09.57 (UTC)

Suwa õlut ei keedeta vaid pruulitakse. Villimine ei ole õlle artikli osa, kuna iidsest ajast juuakse õlut ka kapast. Kõik ei pea lähtuma suurtootmisest.Akra 25. veebruar 2006, kell 22.09 (UTC)

Seega kas oleks piisavalt korrektne nt:

Suuremates kogustes õllevalmistajad villivad õlle pudelitesse vms väiksematesse anumatesse,

mida on tarbijal või vahendajatel hõlpsam käsitseda.

Ja kas on mõistlik märkida, et õlleteol kasutatakse õlepärmi,

mitte aga nt veinipärmi? Ja iga tootja hoiab oma puhtatõulist pärmitüve jne...

--Suwa 25. veebruar 2006, kell 22.53 (UTC)

Õlle olemus sellest ei muutu milles ta on. See on pigem õlle tootmise osa (eraldi alalõik), mis on täiesti vajalik artikli osa. Sest vaata nii kui üritad õlle pudelisse panna, pead veel nii üht, kui teis tege, et ta pauku ei tee. Seda tead, et üldisel on pudelis surnud õlu.Akra 25. veebruar 2006, kell 23.05 (UTC)

kui siin massiprotsentidest juttu on siis ehk keegi selgitab, miks pudeli peal mahuprotsendid kirjas on? ja ise olen küll joonud 11.6 % õlut... ja teine pool jookseb sinna välja, et alkoholivabaks õlleks loetakse seda milles on alla 0.5%... - Ahsoous 26. veebruar 2006, kell 00.25 (UTC)

Üritaks selgitada: kõik mille sildi peal on kitjutatud ÕLU ei pruugi seda olla klassikalises mõistes. Alkoholivaba õlu on tegelikult klasifitseeritud õllemaitseliseks karastusjoogiks. Kõigi kangete õllede lähteainete proportsioone ja protsessi on muudetud ning see ei vasta klassikalise õlle tootmisprotsessile. Lisa vaata inglise Wikist "Beer" alt. Aga juua võib sellegipoolest edasi. Proosit või Prost!Akra 26. veebruar 2006, kell 22.18 (UTC)

ma mäletan seda küll, et Saksamaal on valmistatud eksperimendi korras 0.2% õlut täiesti traditsioonilisel õllevalmistamise moel... aga ikkagi miks artiklis on kasutatud massiprotsente?... (aga kui nüüd kangematest rääkida, ega need kanged õlled juua ka ei kõlba ;-) (ei viitsi väga lugeda aga inglisvikis on juttu ka 2..20 mahuprotsendist...) - Ahsoous 26. veebruar 2006, kell 23.00 (UTC)

Mis puutub kangesse õllesse siis ega ei sünni küll juua. Miks mahuprotsendid seepärast, et õlle kraadid ei ole samad, mis piiritusel. Miks ma just niisugused numbrid sinna kirja panin БСЕ, EE ja eesti vana ents. annavad millegipäras sellised numbrid. Akra 27. veebruar 2006, kell 15.53 (UTC)

Õlu on alkohoolne jook, milles on 1–7 massiprotsenti alkoholi.

Kas see on definitsioon? Aga kui näiteks kangemat jooki veega lahjendada? Andres 5. juuli 2007, kell 18:56 (UTC)

Üldiselt defineeritakse õlut selliselt, ka EE's on nii. Mida Sa selle lahjendamise all mõtled. Kui mõtled piirituse lahjendamist veega, siis on piirituse kraad on midagi muud ja kui viia see 1-7 mahuosani, siis ega see vedelik ikkagi õlu ei ole. Akra 6. juuli 2007, kell 06:45 (UTC)

Mõtlen näiteks veega lahjendatud veini. Kas see ei ole alkohoolne jook? Andres 6. juuli 2007, kell 07:17 (UTC)

Õlu on kääritamise teel teraviljast valmistatud alkohoolne jook. Inglise wiki väidab, et tegemist peab olema tärklist sisaldava toorainega, näiteks Brasiilias tehakse õlut kartulist.--Ken 6. juuli 2007, kell 07:49 (UTC)

Maailmas on olemas igasuguseid muid alkohoolseid jooke nende hulgas ka vein mida tarvitatakse kas lahjendatult või lahjendamata. Õlu on ainult üks paljudest alkohoolsetest jookidest. Kõiki neid alkohoolseid jooke eristab üksteisest valmistamise tehnoloogia ja lõppprodukt.

Mis puutub aga kartuli õllesse siis olen sellest kuulnud... Eestis nimetatakse seda metsakohina valmistamise produktiks ehk praskaks. Võibolla seal (Brasiilias) see destileeritakse, ei oska kaasa rääkida. Akra 6. juuli 2007, kell 13:34 (UTC)

Õlle kasulikkus - mina küll ei tea, et õlu kuskilt otsast oleks kasulik nagu konjak (väikestes kogustes veresoonte laiendaja). Sellisel kujul, nagu siin on õlle kasulikusest räägitud, soodustab ainult õlle liigtarvitamist. Seniks kuni õlle kasulikkust pole advekvaatselt põhjendatud, las olla vaidlustus--Hendrix 31. juuli 2007, kell 09:19 (UTC)

näiteks on õlu foolhappe allikaks. - Ahsoous 31. juuli 2007, kell 09:21 (UTC)

siin tuleks kaaluda, kui palju on õlles head ja kui palju paha. Minu veendumuste kohaselt on õlles lõppkokkuvõttes rohkem paha. See, kui seal on mõnda kasulikku ainet, ei tähenda, et õllet peaks nende ainete saamise eesmärgil tarvitama. Samu aineid saab muudest allikatest.--Hendrix 31. juuli 2007, kell 09:26 (UTC)

Isikliku arvamuse põhjal vaidlustamine on taunitav. Sinu argumendile (konjak hea, õlu paha) vastu loe näiteks Rimm, E.B. et al (1996). Review of moderate alcohol consumption and reduced risk of coronary heart disease: is the effect due to beer, wine, or spirits? BMJ 312,731-736.

Artiklis on õlle kasulikkuse alalõigus välja toodud selle väite (B-vit) küsitavus. Seetõttu ei saaks öelda, et artikkel toob ühepoolseid argumente. Soovitan vaidlustuse eemaldada.--Ken 31. juuli 2007, kell 10:37 (UTC)

seda enam ei saa rääkida õlle kasulikkusest, vaid õlle toimest organismile. Tuua välja tema kahjulikud toimed ja kasulikud toimed - tõestatult ja viidetega. Teema on selline, et siin ilma akadeemilise lähenemiseta ei saa mitte kuidagi hakkama. Tuleks vaagida erinevaid seisukohti koos argumentatsioonidega. Ja konjak oli toodud ainult näiteks - selle üle ei ole mõtet arutleda. Ja kuskilt nagu lugesin, et vaidlustuse eemaldab vaidlustuse püstitaja... Või kuis? Seda enam, et mingeid parandusi ei ole tehtud. Ja ei ole mõtet loopida fraase stiilis "isiklik arvamus" jne. Kui Sul, Ken, on juurdepääs Current Contentsile, siis tee vastav päring ja esita argumendid õlle kasulikusest.--Hendrix 31. juuli 2007, kell 13:22 (UTC)

Minu "loobitud fraas" "Isiklik arvamus" tuleneb Sinu kasutatud väljenditest "mina küll ei tea" ja "Minu veendumuste kohaselt". Isiklikud kommentaarid palun isiklikul arutelulehel--Ken 31. juuli 2007, kell 13:32 (UTC)

olgu, järgmine kord püüan mitte kasutada taoliseid sõnastusi. Aga ega see muuda minu ülestähenduse sisu.--Hendrix 31. juuli 2007, kell 13:37 (UTC)

Elu on sugulisel teel leviv parandamatu haigus, mis lõpeb paratamatult surmaga. Kui sa leiad, et et õlu on kahjulik (mina arvan vastupidi et õlu on kasulik ja muide leian, et punane vein on kahjulik), ilmselt paljud leiavad ka et näiteks kanep on kahjulik, ometi kasutatakse viimast ka meditsiinis. Nii et leian, et see vaidlustus sellisel ajendil tuleks küll eemaldada. - Ahsoous 31. juuli 2007, kell 18:58 (UTC)

Õlle kahjulikkuse ja kasulikkuse asemel tuleks rääkida õlle füsioloogilistest toimetest, mis võivad olla kahjulikud või kasulikud. Õlle kui niisuguse kahjulikkusest või kasulikkusest saab rääkida ainult selle ümber toimunud arutelu kirjeldades, sest ühest ja lõplikku vastust siin vaevalt saab olla. Andres 31. juuli 2007, kell 19:02 (UTC)

Mis siis praegu vaidlustatud on? --Metsavend 31. juuli 2007, kell 19:04 (UTC)

Minu meelest ei vaidlusta Hendrix ühtki konkreetset väidet, vaid esitusviisi. Olen nõus tema ettepanekuga eritleda üksikasjalikult õlle kahjulikke ja kasulikke toimeid, kuid vaidlustuseks Hendrixi jutu põhjal minu meelest alust ei ole ja vaidlustusmärge tulekas eemaldada. Põgusast pilgust saksa ja inglise viki artiklile jäi mul mulje, et andmed õlle kasulikkuse kohta on vastuolulised (asja pole piisavalt uuritud) ning kuigi õlle kasulikkus on teoreetiliselt võimalik, kaaluvad kahjulikud toimed üldjuhul positiivsed üle. Andres 31. juuli 2007, kell 19:23 (UTC)

Mina arvan kah ikkagi,et õlu on kasulik siin kohal võiks rääkida ka kogustest.On ju teaduslikult tõestatud,et 1 õlu päevas on kasulik.ja see et inimesel on raske saada õllest

vitamiine kätte kuna see on alkhoolne jook see on vale,see on ainult siis kui sa päris purjus. õlu sisaldab mineraalidest:kaaliumi ja magneesiumi.Vitamiinidest:aga B12,B2,B6,Biotiin,Niatsiin, B9 ning Pantoteenhapet.näiteks B2 säilitab naha elastsuse,terved küüned ja juuksed.isiklikult arvan,et õlu on parem kui mingi Punane vein.aga ega siis õllega liialdada ei tohi.ning igajuhul juua pigem õlut kui mingit Gin'i,sest Gin on ju keemia õlu looduslik on ju igatipidi.parem eelistada ikkagi õlut.ning need praegused poe alkopiirangud ega need ju õllet kahjulikuks ei muuda.

Õlu sisaldab päris suures koguses fütoöstrogeene ja humalat. Seega on kasulik ja kahjulik selle joogi puhul ÜLIMALT soopõhine. Melilac (arutelu) 8. jaanuar 2014, kell 20:24 (EET)[vasta]

Sõna käänamine tuleb viia vikisõnaraamatusse. --Metsavend 31. juuli 2007, kell 11:33 (UTC)

Jah, seal see käänamine peaks olema, kuid minu arvates võiks selline tabel siia ka jääda ning lisaks võiks veel olla näidislauseid. Valju 31. juuli 2007, kell 11:46 (UTC)

Ei ole nõus. Vikipeedias ei kirjutata märksõnade grammatilistest iseärasustest. Viitest Vikisõnaraamatule piisab. --Metsavend 31. juuli 2007, kell 19:03 (UTC)

Panen ette jätta see siia seniks, kuni Vikisõnaraamatusse tuleb vastav märksõna. Andres 31. juuli 2007, kell 19:04 (UTC)

1-7 massiprotsenti alkoholi

Kas siiski mitte mahuprotsenti? Siin on eespool sellele tähelepanu juba juhitud. 2001:7D0:87FF:6480:BCCA:CB79:272F:D20C 3. november 2016, kell 12:16 (EET)[vasta]

Kanepiõlu kustutati vandalismikahtlusega, aga saksa vikis on sellest terve artikkel: de:Hanfbier. Andres (arutelu) 3. november 2016, kell 16:00 (EET)[vasta]

Aitäh. Panen siis tagasi. 2001:7D0:87FF:6480:BCCA:CB79:272F:D20C 3. november 2016, kell 16:31 (EET)[vasta]

Viimased muudatused on problemaatilised. Definitsiooni on muudetud viite all, nüüd on vist viide vale ning sisuliselt viide puudu. Varasema sõnastuse kohta on öeldud, et see on erapoolik ning omistatud see Õlleliidule. Maailma kangeim õlu, millest teine lause räägib, ei mahu esimeses lauses toodud definitsiooni alla. Andres (arutelu) 24. aprill 2017, kell 13:29 (EEST)[vasta]

Riikliku regulatsiooni all on siin ilmselt mõeldud Alkoholiseadust, mida on täiesti valesti tõlgendatud. Alkoholiseaduse § 2 lg 3 defineerib alkohoolset jooki: "Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi." Sama seaduse § 2 lg 4 defineerib õlut: "Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud." Kõik, rohkem selles seaduses õllest ei räägita. Pööran tagasi. 2001:7D0:87C0:6880:4975:7089:415F:E84D 24. aprill 2017, kell 15:50 (EEST)[vasta]