Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Arusaare Issanda Taevaminemise kogudus)
Jump to navigation Jump to search

Arussaare Issanda taevaminemise kogudus on EAÕK Tartu piiskopkonna kogudus Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arussaare külas. Kogudus kasutab Arussaare Issanda Taevaminemise kirikut.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pilistvere Issanda Taevaminemise kogudus asutati Põhja-Viljandimaa piirkonna õigeusuliste lahutamisel Pilistvere ja Põltsamaa koguduseks 3. märtsil 1848. Pilistvere kogudus nimetati 12. oktoobril 1871 ümber Arussaare koguduseks.[1]

Aastatel 18481852 ja 18541857 peeti teenistusi Kõo kroonumõisas ja Kangrussaare sõdurite kasarmus, seejärel Loopre mõisa endises viinaköögis aastatel 18521854 ning alates 1857. aastast kuni kiriku valmimiseni Arussaare kroonumõisa aidas. Uus kirik valmis ja pühitseti 1873. aastal Riia ja Miitavi ülempiiskopi Veniamin (Karelin) poolt Issanda taevaminemise auks.

1852. aastal avati koguduse juurde neli õigeusu abikooli: Kurlas, Villeveres, Sageveres ja Laeva) külas. 1855. aastal avati ka kihelkonnakool.

Kogudusel ei olnud oma kalmistut. Esialgu kasutati lahkunute muldasängitamiseks Pilistvere kalmistut. Esimene kalmistu võeti kasutusele 1855. aastal, uus kalmistu rajati kiriku kõrvale 1920. aastal.

1902. aastal eraldati Kabala kogudus. Kuna kirikuhoonet ega kalmistut ei suudetud endale soetada, siis ühineti 1918. aastal taas oma emakogudusega. Preestritena teenisid Kabala kogudust Nikolai Skromnov[2], Vassili Polistovski[3] ja Fjodor Troitski.[4]

Koguduses teeninud preestrid[muuda | muuda lähteteksti]

Arussaare Issanda Taevaminemise koguduse esimeseks hingekarjaseks pühitseti Riia ja Miitavi ülempiiskop Platon I poolt Pihkva Vaimuliku Akadeemia kasvandik – suurepärase eesti keele oskusega preester Mihhail Tšihhatšov.[5] Esimene eesti soost preester oli Tartumaal Laiusel 1867. aastal sündinud ja Riia Vaimulikus Seminaris hariduse omandanud Nikolai Poska.[6] Tänapäeval teenib kogudust EAÕK piiskop Eelija.[7]

  • pr Mihhail Tšihhatšov
  • pr Joann Žemtšužin
  • üpr Mihhail Vassiljev
  • pr Aleksandr Vassiljev
  • üpr Nikolai Poska
  • üpr Georg Ristkok
  • üpr Konstantin Antsov
  • pr Konstantin Kaus
  • pr Nikolai Pärl/ Perl
  • üpr Konstantin Kaus
  • üpr Viktor Lind
  • pr Vladimir Berens
  • üpr Aleksander Sarapik
  • mpr Orenti (Mägi)
  • pr Viktor Ivask
  • mpr Stefan (Ots)
  • mpr Eelija (Ojaperv)

Koguduses teeninud köstreid:[8][muuda | muuda lähteteksti]

  • Grigori Siiger/ Siigur
  • Jaan/ Ivan Bleive
  • Pavel Nevdatšin
  • Vassili Polistovski
  • Antoni Kilts
  • Joann Sool
  • Peeter/ Pjotr Kulbusch
  • Georgi Lutseb/ Lutso
  • Ivan/Joann Kedrov
  • Jaan Tomson
  • Aleksander Bežanitski
  • Dionisi/ Tõnis Vares

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [www.eoc.ee"Arussaare Issanda taevaminemise kogudus"].
  2. [www.eoc.ee"Nikolai skromnov"].
  3. [www.eoc.ee"Vassili Polistovski"].
  4. [www.eoc.ee"Vassili polistovski"].
  5. [www.eoc.ee"Mihhail Tšihhatšov"].
  6. [www.eoc.ee"Nikolai Poska"].
  7. [www.eoc.ee"Ott Ojaperv piiskop Eelija"].
  8. "köstrite ja koorijuhtide andmebaas".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Käsikiri, koostaja preester August Kaljukosk. Tallinn 1975. EAA.5437.1.64
  • "Eesti õigeusk X-XXI saj". Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn 2014 (vene keeles), lk 443
  • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1965"
  • Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846-1918". Tartu 1998
  • David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud“. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA.5410.1.247-249
  • “Eestimaa uusmärtrite elulood”. Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu 2013
  • Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53. Tartu 2004
  • “Kirikud ja kogudused Eestis“. Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au ja Ringo Ringvee. Tallinn 2000
  • Mitut usku Eesti". IV köide. Toimetaja Liina Eek. Tartu 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]