Arseni (Maciejewicz)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Matseevich 2.jpg

Arsenius (1697 Volodõmõr-Volõnski28. veebruar 1772 Tallinn) oli Rostovi metropoliit aastatel 17421763.

Ta sündis preestri perekonnas ja sai omaaegse hea vaimuliku hariduse. Ta sai pärast mungaks pügamist 1716. aastal nime Arsenius (vene keeles Арсений). Teda eristatakse ajalookäsitlustes teistest samanimelistest isikutest tema ilmaliku perekonnanime Maciejewicz järgi.

Ta asus 1715. aastal õppima Kiievi vaimulikus akadeemias (Киевская Духовная академия), kus ta 1716. aastal pöeti mungaks, 1723. aastal pühitseti ta diakoniks ja pärast akadeemia lõpetamist jäeti vaimulikku akadeemiasse jutlustajaks. Aastail 17281729 teenis ta Kiievi koobaskloostri peakirikus ning suunati tegema misjonitööd Siberis Tobolskis. 1733. aastal reisis ta läbi Siberi ning veenis naasma õigeusku Solovetsi kloostris olevaid vanausulisi, 17341737 osales Kamtšatka ekspeditsioonil.

Pärast seda määrati ta Peterburis Teaduste Akadeemia juures asuva Maismaa Šlahta Kadetikorpuse õppejõuks.

Ta tegutses Venemaal aktiivselt õigeusu kaitsmisel teiste usutunnituste (juutide) ja ususalgajate vastu, nõudes neile karistuseks ka surmanuhtlust.

1741. aastal määrati ta Siberi metropoliidiks. 1742. aastal määrati Arsenius Rostovi piiskopkonna metropoliidiks ja Pühima Valitseva Sinodi liikmeks. Ta protestis Venemaa keisrinna Katariina II käsul teostatavate kirikumaade riigistamise ja üldse riigi sekkumise vastu kirikuasjadesse (nõudis Peeter I reformidele eelnenud olukorra taastamist, ilmalike isikute kõrvaldamist sinodist) ning nimetas avalikult keisrinna Katariina II tema liiderlike elukommete pärast "Paabeli hooraks" (vene keeles вавилонская блудница). Ta eemaldati ametist 1763. aastal ning saadeti karistuseks asumisele Arhangelski kubermangu Nikolski kloostrisse, kus ta aga jätkas ilmaliku võimu ja vaimuliku võimu lahususe propageerimist ning viidi 1767. aastal Andrei Vrali nime all Tallinna, kus paigutati Harjuvärava torni vangistusse. Seal ta ka 28. veebruaril 1772 suri. Ta maeti Tallinna Nikolai kirikusse.

Aastal 2004 kanoniseeriti ta Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku poolt pühakuks

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vang Harjuvärava kasematis. Vaba Maa, 9. ja 14. veebruar 1935, nr 35 ja 39

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]