Mine sisu juurde

Arnold von Husen (noorem)

Allikas: Vikipeedia
Arnold von Husen
Sünniaeg 17/27. märts 1665
Tallinn Rootsi kuningriik
Surmaaeg 25. märts/5. aprill 1734
Tallinn Tallinna kubermang Venemaa keisririik
Alma mater Leipzigi ülikool
Tegevusala kogudusepastor, superintendent
Töökoht Viru-Nigula kogudus, Koeru kogudus, Tallinna Niguliste kogudus, Tallinna Oleviste kogudus, Tallinna superintendent
Sugulased Husenid

Arnold von Husen (17. märts/27. märts 1665 Tallinn Rootsi kuningriik – 25. märts/5. aprill 1734 Tallinn Tallinna kubermang Venemaa keisririik) oli Eestimaa vaimulik.

Ta õppis aastani 1682 Tallinna gümnaasiumis. Edasi õppis ta (immatrikuleeriti 10. oktoobril 1682) Rostocki ülikoolis[1] ja (suvest 1683) Leipzigi ülikoolis, kus ta sai ka 27. jaanuaril 1687 magistriks. Ordineeriti oktoobris 1692 kirikuõpetajaks.

Ta oli aastatel 16901692 Koeru Maarja-Magdaleena koguduses pastori abiline, aastatel 16921694 oli ta samas koguduses adjunktõpetajaks. Aastatel 16941696 oli ta Viru-Nigula koguduse pastor, aastatel 16971710 oli ta tagasi (kutsuti 27. mail 1696, introdutseeriti mais 1697) Koerus, kuid nüüd juba pastorina.

Aastatel 17101721 oli ta (kutsuti oktoobris 1710) Tallinna Niguliste koguduse õpetaja. Aastatel 17211733 oli ta (kutsuti 18. märtsil 1720, võttis kutse vastu 27. jaanuaril 1721) Tallinna Oleviste koguduse pastor ja Tallinna superintendent. Aastal 1733 jäi ta emerituuri.

Ta kirjutas pühendusluuletuse (trükitud 5. mail 1685 Leipzigis) Antonius Güldenstädtile (õpingukaaslasele; hilisemale Salasmuiža, Katlakalnsi ja Olaine ning Riia Jaani kiriku koguduse õpetajale). Ta kuulus koos Eberhard Gutsleffi, Johannes Schoppiuse, Joachim Salemanni ja Johann Zimmermanniga aastal 1705 moodustatud eestikeelse Uue Testamendi tõlkekomisjoni. Vaadetelt oli ta ortodoksne luterlane, ei soovinud ta kasutusele võtta aastal 1722 trükitud Eberhard Gutsleffi uut, pietistlikku lauluraamatut[2].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kõiv, Lea: Arnold von Husen, tema pärijad ja Vene tn 17. Keskaegsest kaupmehemajast muuseumiks. Tallinna Linnamuuseum 80, 2017, S. 51-57