Arnold Sirkel

Allikas: Vikipeedia

Arnold Sirkel (11. jaanuar 1912 Õisu9. jaanuar 1996 Göteborg) oli Eesti karikaturist ja teatritegelane.

Õppis Viljandi Maakonnagümnaasiumis. Aastatel 1927–1929 õppis trükikunsti Sakala trükikojas ja tegutses seal trükkalina. 1930. aastal tuli Tallinna tööle Roman Tavasti väärtmetallasjade ja märkide tehasesse lihvijana. 1944. aastal mobiliseeriti ta (arvatavasti Eesti 1. piirikaitse tagavararügemendi koosseisu). Selle aasta ajalehtedes (Sakala, Eesti Sõna, Järva Teataja jt) on teateid tema osalusest selle rügemendi meelelahutustrupi etendustes näitlejana sketšides.

1944. aasta sügisel põgenes ta Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. Töötas Boråsis ja hiljem Göteborgis SAAB-i autofirmas. Tegutses näitlejana ja lavastajana Boråsi Eesti Seltsis ning oli 1950. aastatest Göteborgi Eesti Seltsi näiteringi juhataja. Boråsis lavastas ta Enn Vaiguri näidendi "Kraavihallid" (1947), Göteborgis Hugo Raudsepa "Mikumärdi" (1957), Marcel Pagnoli "Kauged rannad" (1958), August Mälgu "Õitsev meri" (1960), Oskar Lutsu "Tagahoovis" (oma dramatiseeringus, 1962), Arvo Mägi "Tuhat krooni" (1963), "Eedeni aias" (1965) ja "Kuulujutud" (1971); taas Enn Vaiguri "Kraavihallid" (1972), Hugo Raudsepa "Vedelvorst" (1977) jt. Mängis ise sageli peaosi ja korraldas lisaks sõnalis-muusikalisi õhtuid.

Alates 1944. aastast avaldati tema karikatuure Rootsi ja pagulas-Eesti ajakirjanduses. Ta allkirjastas neid algul nimega A. Sirkel, hiljem kasutas pseudonüümi SIR, vahel ka Pelle. Ta oli Rootsis ilmunud Eesti Päevalehe ja Dagens Nyheteri üks põhikarikaturiste. Tegi koostööd kirjaniku, ajakirjaniku ja kultuuripoliitiku Arvo Mägiga, kes Juhan Timmukuru nime all 1975. aastast alates kirjutas Eesti Päevalehele vestesarja "Vastukarva", varustades sarja pidevalt karikatuuride, šaržide ja muude illustratsioonidega, tegi pealkirju, vinjette jm. Tema karikatuure avaldasid ka Välis-Eesti, Oma Maa, Pisuhänd jm väljaanded nii tema elu ajal kui ka pärast surma.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]