Armstrongi piir

Allikas: Vikipeedia
Kui piloot lendaks Armstrongi piirist kõrgemal ilma skafandrita, kasutades ainult hapnikumaski, hakkaksid tema kopsudes sisalduv vesi ja ka tema sülg keema

Armstrongi piir on kõrgus, kus atmosfäärirõhk on nii madal (0,0618 atmosfääri või 6,3 kPa (47 mmHg)), et vesi keeb inimkeha normaaltemperatuuril (37,0 °C).

Mõiste on nimetuse saanud USA sõjalenduri ja arsti Harry George Armstrongi järgi. Maal on selle piiri kõrguseks 18–19 km.[1][2]

Mõju inimkehale[muuda | muuda lähteteksti]

Kui inimene ei kanna skafandrit, siis Armstrongi piiril ja sellest kõrgemal hakkavad tema väliskeskkonnale avatud kehavedelikud keema. Sellised kehavedelikud on sülg, silmi niisutavad pisarad ja kopsualveoole niisutavad vedelikud (veri ei hakka keema). Seetõttu ei püsi ka hapnikumaski kandev inimene sel kõrgusel elus üle viie minuti.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Geoffrey A. Landis. "Human Exposure to Vacuum". Geoffrey A. Landis. Viidatud 05.02.2016.
  2. NASAexplores Glossary veebisaidil web.archive.org