Anu Karavajeva

Allikas: Vikipeedia
Anu Karavajeva
Isikuandmed
Sünninimi Anu Valge
Sünniaeg 21. september 1958 (65-aastane)
Sünnikoht Rakvere
Kasv 180 cm
Treenerikarjäär
Varem juhendanud
AastadVõistkonnad
1993–1999
1999–2002
2003–2006
Eesti Eesti koondnaiskond
Eesti Viimsi VK Milstrand
Eesti TPÜ/Cartini
Klubiandmed
Positsioon temporündaja
Klubikarjäär
1977–1982 Nõukogude Liit Leningradi Spartak
1984–1986 Läti NSV Riia Daugava
1987–1991 Eesti NSV Kirovi-nimeline
näidiskalurikolhoos
1991–1992 Ungari Szolnok
Uuendatud seisuga: 07.04.2024

Anu Karavajeva (aastani 1982 Anu Valge; sündinud 21. septembril 1958 Rakveres) on endine eesti võrkpallur ja võrkpallitreener.

Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Anu Valge alustas võrkpalliga tegelemist 1969. aastal Kundas Ivar Andrelleri käe all. 9. klassist läks ta õppima ja treenima Tallinna Spordiinternaatkooli, kus ta treeneriks oli Ellen Liik ja kellega jõuti korduvalt Eesti NSV meistrivõistlustel medalile.[1][2] Tallinnas õppides käis ta ka Kalevi esindusnaiskonna treeningutel, kus oli treeneriks Ago Kalde.[1]

Keskkooli lõpetamise järel sai Valge tänu silmapaistvatele tulemustele noorsoomängudel pakkumise kolmelt NSV Liidu kõrgliigaklubilt: Moskva Dünamolt, Leningradi Spartakilt ja Riia Auroralt. Valge otsustas Leningradi Spartaki kasuks, kus mängis aastatel 1977–1982. Ta tuli Spartakiga kahekordseks NSV Liidu karikavõitjaks (1978, 1979). NSV Liidu meistrivõistlustel jõuti parima tulemusena 1980. aastal hõbemedalile. Võeti osa ka Euroopa karikasarjast, kus 1981. aastal saadi teine koht.[1]

1983. aastal sündis Karavajeval poeg, mille tõttu tuli karjääris valikuid teha. Peale poja sündi aitas ta lühikest aega Leningradi Ekrani naiskonda ning sai ka kutse tagasi Leningradi Spartakisse, kuid elukorralduse tõttu otsustas ta liituda hoopis Riia Daugava naiskonnaga (Karavajeva abikaasa liitus Riia VEF-iga). Ta mängis Riia naiskonnas kolm hooaega ning korra jõuti Läti NSV meistrivõistlustel pronksile.[1][3]

1987. aastal naasti Eestisse, kus Karavajeva liitus Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi võrkpallinaiskonnaga (abikaasa liitus Tallinna Kaleviga). Ta mängis naiskonnas aastatel 1987–1991 ning selle perioodi vältel domineeris naiskond Eestis. Võideti neljal korral Eesti NSV meistritiitel (1987–1991) ja kahel korral Eesti NSV karikavõistlused (1987 ja 1990). Hooajal 1991/92 tugevdas ta Ungari klubi Szolnok.[1][2]

Põhiliselt mängis Karavajeva temporündaja positsioonil, kuid teda kasutati ka diagonaalründaja ja sidemängijana. NSV Liidu võrkpallikoondisse ta kutset oma karjääri jooksul ei saanud.[1]

Treenerikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Karavajeva treenerikarjäär sai alguse 1993. aastal, kui ta võttis vastu Eesti koondnaiskonna peatreeneri koha, mida ta täitis kuni 1999. aastani.[1]

Klubivõrkpallis on ta juhendanud Eesti naiste meistriliiga klubisid Viimsi VK (1999–2002) ning TPÜ/Cartini (2002–2006). Tema juhendatavad klubid on tulnud kuuel korral Eesti meistriks (2000–2002 ja 2004–2006) ja neljal korral Eesti karikavõitjaks (2000–2001, 2003 ja 2005).[2] Ta on valitud kahel korral Eesti parimaks võrkpallitreeneriks (2004 ja 2006).[3]

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Mängijana[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa karikasari

  • 1981 Leningradi Spartakiga

NSV Liidu meistrivõistlused

  • 1980 Leningradi Spartakiga

NSV Liidu karikavõistlused

  • 1978 Leningradi Spartakiga
  • 1979 Leningradi Spartakiga

NSV Liidu liiduvabariikide meistrivõistlused

Eesti NSV karikavõistlused

  • 1987 Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosiga
  • 1990 Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosiga

Peatreenerina[muuda | muuda lähteteksti]

Balti liiga

Eesti meistrivõistlused

Eesti karikavõistlused

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Anu Valge lõpetas 1977. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1984. aastal Leningradis F. Engelsi nimelise Kaubandusinstuudi ökonomisti erialal.[3]

Ta abiellus 1982. aastal korvpalluri Aleksandr Karavajeviga. 1983. aastal sündis neil poeg Anton.[1]

1993. aastal diagnoositi Karavajeval rinnanäärmevähk. Ta sai ravi, käis kolmel operatsioonil ning paranes. Aastal 2019 naasis sama haigus.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Maksimov, Valeri 2009. Võrkpalli lugemik. Lk 340–348.
  2. 2,0 2,1 2,2 Anu Karavajeva (Anu Valge) Sporditulemused (vaadatud 07.04.2024).
  3. 3,0 3,1 3,2 Karavajeva, Anu ESBL biograafia (täiendus 22.05.2019).
  4. Paremad hooajal 2003/2004 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.
  5. Paremad hooajal 2005/2006 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.
  6. EOK teenetemärgid Eesti Olümpiakomitee koduleht (vaadatud 07.04.2024).
  7. Peep Pahv: Anu Karavajeva: mulle öeldi otse näkku, et mul on vähk. Tundus, et see tähendab homme suremist Delfi, 09.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]