Mine sisu juurde

Antigoniidide dünastia

Allikas: Vikipeedia

Antigoniidide dünastia
Ἀντιγονίδαι


306 eKr – 168 eKr
Makedoonia (oranž) aastal 200 eKr
Valitsusvorm Monarhia
Kuningas Antigonos I Monophthalmos (306–301 eKr)
Perseus (179–168 eKr)
Pealinn Pella
Religioon Vana-Kreeka usund
Riigikeeled Kreeka
Eelnev Järgnev
Ahhemeniidide riik
Makedoonia impeerium
Makedoonia (Rooma provints)
Seleukiidide riik

Antigoniidide dünastia (vanakreeka keeles Ἀντιγονίδαι) oli hellenistlike kuningate dünastia, mis sai alguse Aleksander Suure kindralist Antigonos I Monophthalmosest ("ükssilm").

Suuremas osas Kreeka Makedooniast olid antigoniidid Antipatriidide mantlipärijad, nad valitsesid ka Väike-Aasiat ja Põhja-Süüriat. Antigonos püüdis saada oma kontrolli alla kogu Aleksander Suure impeeriumit, aga see lõppes Diadohhide sõdades aastal 301 eKr Ipsose lahingus lüüasaamisega.

Antigonos I Monophthalmose poeg Demetrios Poliorketes jäi lahingus ellu ning suutis paar aastat hiljem Vana-Makedoonias ise võimule saada. Lõpuks ta siiski kaotas koha troonil ning suri Seleukos I Nikatori vangina.

Järgnes segadusteaeg, kuid aastaks 276 eKr suutis Demetriose poeg Antigonos II Gonatas uuesti dünastia Makedoonias (ja suuremas osas Kreeka linnriikidest) võimule saada.

Philippos V valitsusajal peeti ülemvõimu pärast Rooma vabariigiga Makedoonia sõdu: 214–205 eKr, 200–197 eKr, 171–168.

Dünastia viimane valitseja oli Perseus, kes valitses aastatel 179–168 eKr. Ta ei suutnud Rooma vabariigi agressioonile vastu seista ning 168. aasta Pydna lahinguga lõppes Antigoniidide dünastia võimuaeg.

Antigoniidide dünastia valitsejad olid:

Kuningas Valitsusaastad (eKr)
Antigonos I Monophthalmos 306–301
Demetrios Poliorketes 294–287
Antigonos II Gonatas 276–239
Demetrios Õiglane u 250
Demetrios II Aitolikos 239–229
Antigonos III Doson 229–221
Philippos V 221–179
Perseus (Makedoonia) 179–168

Makedoonia viimane kuningas Andriskos väitis, et on Perseuse järeltulija.

Antigoniidide-aegsed mündid

[muuda | muuda lähteteksti]
Antigoniidide dünastia mündid