Antazavė mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Antazavė mõisa peahoone

Antazavė mõis (leedu Antazavės dvaras) on endine mõis Leedus Zarasai rajoonis Antazavė vallas Antazavės.

Algselt kuulusid Antazavė maad Dusetose mõisale. Aastal 1686 andis mõisa omanik Tiesenhausen Antazavė karjamõisa Plateritele kasutada. Aastal 1729 sai karjamõisa omanikuks Aleksander Konstantin Plater.[1]

Mõis rajati XVIII sajandil, tõenäoliselt Aleksander Konstantin Plateri ajal, sest tema alustas sealse mõisakompleksi väljaehitamist. Aastal 1748 valmis Laurynas Gucevičiuse projekti järgi ehitatud klassitsistlik peahoone. Zalvė järve äärde rajati ka 5 hektari suurune park. Aastal 1788 sai mõisa omanikuks Kacper Plater. Tema nõbu Emilia Plater elas mõnda aega selles mõisas. 25. märtsil 1831 kirjutas ta seal oma nõo kaitseks tunnistuse, et osaleb Novembriülestõusus omaalgatuslikult.[2]

Kacperi tütar Ludwika abiellus Ledóchowskite suguvõsasse, tolle tütar Ludwiga abiellus aga Julius von Roppiga. XIX sajandi lõpus kuulus mõisale 884 tiinu maad.[3] Mõisa viimaseks omanikuks oli Elžbieta Ledochovska von Ropp.[4]

Aastast 1915 asus mõisa häärberis saksa okupatsioonivägede komandantuur, mis tegeles elanikelt hobuste ja piimatoodete kogumisega. Sakslaste lahkumisel aastal 1918 asus sinna revolutsiooniline komitee.

Aastal 1923 tükeldati mõisa maad maareformi käigus, toona kuulus mõisale 180 hektarit maad. Aastal 1936 viis Mogiljovi peapiiskop Eduard von der Ropp osa mõisa arhiivist Poola.

Häärber sai praeguse kuju XIX sajandi teisel poolel. Aastal 1925 seda remonditi, ent aastal 1937 hoone põles. Teise maailmasõja järel oli hoones lastekodu, seejärel kool. Aastal 1989 sealne kool suleti ja selle asemele rajati seltsimaja.

Häärber on kahekorruseline kelpkatusega hoone. Esikülge liigendavad kaks risaliiti ja kaks frontooni. Frontoonide vahel asub pseudofrontoon mõisa omaniku vapi kujutisega. Tagaküljelgi asus üks risaliit.

Mõisa park asub Zalvė suunas laskuvatel terrassidel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Antazavės dvaro sodyba (Kultūros vertybių registras)". Vaadatud 3. juunil 2020.
  2. Katarzyna Samusik, Jerzy Samusik, Antuzów
  3. Antuzów. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. XV, cz. 1: Abablewo – Januszowo. Warszawa 1900.
  4. Antuzów, Roman Aftanazy, Dzieje rezydencji na dawnych kresach Rzeczypospolitej, wyd. drugie przejrzane i uzupełnione, kd. 4: Województwo wileńskie, Wrocław: Zakład Narodowy im. Ossolińskich, 1993, lk. 12–13, ISBN 83-04-04020-4, ​ISBN 83-04-03701-7