Antazavė mõis

Antazavė mõis (leedu Antazavės dvaras) on endine mõis Leedus Zarasai rajoonis Antazavė vallas Antazavės.

Algselt kuulusid Antazavė maad Dusetose mõisale. 1686. aastal andis mõisa omanik Tiesenhausen Antazavė karjamõisa Plateritele kasutada. Aastal 1729 sai karjamõisa omanikuks Aleksander Konstantin Plater.^[1]

Mõis rajati XVIII sajandil, tõenäoliselt Aleksander Konstantin Plateri ajal, sest tema alustas sealse mõisakompleksi väljaehitamist. 1748. aastal valmis Laurynas Gucevičiuse projekti järgi ehitatud klassitsistlik peahoone. Zalvė järve äärde rajati ka 5 hektari suurune park. 1788. aastal sai mõisa omanikuks Kacper Plater. Tema nõbu Emilia Plater elas mõnda aega selles mõisas. 25. märtsil 1831 kirjutas ta seal oma nõo kaitseks tunnistuse, et osaleb novembriülestõusus omaalgatuslikult.^[2]

Kacperi tütar Ludwika abiellus Ledóchowskite suguvõsasse, tolle tütar Ludwiga abiellus aga Julius von Roppiga. XIX sajandi lõpus kuulus mõisale 884 tiinu maad.^[3] Mõisa viimane omanik oli Elžbieta Ledochovska von Ropp.^[4]

1915. aastast asus mõisa häärberis Saksa okupatsioonivägede komandantuur, mis tegeles elanikelt hobuste ja piimatoodete kogumisega. Sakslaste lahkumisel 1918. aastal asus sinna revolutsiooniline komitee.

1923. aastal tükeldati mõisa maad maareformi käigus, toona kuulus mõisale 180 hektarit maad. 1936. aastal viis Mogiljovi peapiiskop Eduard von der Ropp osa mõisa arhiivist Poola.

Häärber sai praeguse kuju XIX sajandi teisel poolel. 1925. aastal seda remonditi, ent 1937. aastal hoone põles. Teise maailmasõja järel oli hoones lastekodu, seejärel kool. 1989. aastal sealne kool suleti ja selle asemele rajati seltsimaja.

Häärber on kahekorruseline kelpkatusega hoone. Esikülge liigendavad kaks risaliiti ja kaks frontooni. Frontoonide vahel asub pseudofrontoon mõisa omaniku vapi kujutisega. Tagaküljelgi asus üks risaliit.

Mõisa park asub Zalvė suunas laskuvatel terrassidel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ "Antazavės dvaro sodyba (Kultūros vertybių registras)". Vaadatud 3. juunil 2020.
↑ Katarzyna Samusik, Jerzy Samusik, Antuzów
↑ Antuzów. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. XV, cz. 1: Abablewo – Januszowo. Warszawa 1900.
↑ Antuzów, Roman Aftanazy, Dzieje rezydencji na dawnych kresach Rzeczypospolitej, wyd. drugie przejrzane i uzupełnione, kd. 4: Województwo wileńskie, Wrocław: Zakład Narodowy im. Ossolińskich, 1993, lk. 12–13, ISBN 83-04-04020-4, ISBN 83-04-03701-7

[1] "Antazavės dvaro sodyba (Kultūros vertybių registras)". Vaadatud 3. juunil 2020.

[2] Katarzyna Samusik, Jerzy Samusik, Antuzów

[3] Antuzów. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. XV, cz. 1: Abablewo – Januszowo. Warszawa 1900.

[4] Antuzów, Roman Aftanazy, Dzieje rezydencji na dawnych kresach Rzeczypospolitej, wyd. drugie przejrzane i uzupełnione, kd. 4: Województwo wileńskie, Wrocław: Zakład Narodowy im. Ossolińskich, 1993, lk. 12–13, ISBN 83-04-04020-4, ISBN 83-04-03701-7

[1]

[2]

[3]

[4]