Andrei Vostrikov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Andrei Vostrikov

Andrei Ivanovitš Vostrikov (10. oktoober 190226. september 1937) oli vene orientalist.

Ta oli filoloogiateaduste doktor.

Sündis vaimuliku peres Ogarevkas (Огаревка (Агаревка) Аткарского уезда Саратовской губернии) Saraatovi kubermangus Venemaal. 1924 lõpetas Petrogradi ülikooli ühiskonnateaduste alal ja 1925. aasta juunist asus tööle teadusliku töötajana Elavate Ida-keelte Instituuti (Преподаватель Ленинградского Института Живых Восточных Языков/Ленинградского Восточного Института и ЛГУ).

Õppis sanskriti ja tiibeti keelt akadeemik Stsherbatskii käe all ja mongoli keelt Vladimirtsovi juures.

1928–1932 käis viis korda komandeeringul Burjaatias ja Mongoolias, uurides enda töös sealseid datsane, nende olu, budismi kui usundit ja budismi kui filosoofilist süsteemi. Neilt sõitudelt tõi kaasa suurel hulgal käsikirju ja tekste, mis andis üle Ida Instituudile.

Ta kogus ka isikliku tekstide kollektsiooni, mille kohta akadeemik Stsherbatskii ütles, et see oli "äärmiselt unikaalse väärtusega".

30ndatel aastatel uuris ja tõlkis hinduismi filosoofilisi tekste ((Nyaya) astika koolkond hindu filosoofias), samuti budismi filosoofiat. Paralleelselt tegeles Kalatšakra tantra tekstidega.

1937. aastal määrati Ida Teaduste Instituudi Tiibeti osakonna juhatajaks.

8. või 9. aprilli öösel viidi kodust minema tšekaa poolt ja lasti maha 26. septembril 1937.

Vostrikovi õpilaste hulgas, kes õppisid tema juures tiibeti keelt ja kultuuri, oli muuhulgas burjaat Bidija Dandaron, kes hiljem aastaid kannatas tšekaa ja nõukogude võimu repsressioonide all.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]