Ambelaud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ambelaud on rahvas Indoneesias, Ambelau saare põhirahvas.

Nad kuuluvad Ida-Indoneesia antropoloogilisse rühma ning Amboni-Timori rahvaste hulka ning on lähedased Buru saare rahvastele burudele, liseladele ja kajelidele.

Arv[muuda | muuda lähteteksti]

Nende koguarv on umbes 6000[viide?] või 7400[1].

Asuala[muuda | muuda lähteteksti]

Ambelaud elavad põhiliselt Ambelau saarel, kus nad moodustavad enamuse. Nad on enamuses ka kõigis saare halduslikes külades (desa). Neil on 7 rannaäärset küla (bena).

Samuti elavad nad Buru saare kaguosas Ambelau saare vastas Wae Tawa külas. Seal elab neid 700. See on suurim ambelaude kogukond väljaspool Ambelaud. Sealsetel ambelaudel on tugev etniline kuuluvustunne ning nad on tihedas kultuurilises, sotsiaalses ja majanduslikus läbikäimises Ambelau ambelaudega.

Ambelausid elab ka mujal Buru saarel, Amboni saarel, mõnel teisel Maluku saarel ja Jakartas.

Keel[muuda | muuda lähteteksti]

Ambelaud kõnelevad emakeelena ambelau keelt. Nii Ambelau kui ka Buru ambelaud kasutavad ambelau keelt nii olmes kui ka ühiskondlikus elus.

Samuti kõnelevad nad buru keelt. Suur osa valdab kõnes indoneesia keelt või malai keele Amboni murret (lihtsustatud indoneesia keel osalt kohaliku sõnavaraga).

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Valdav enamik ambelausid on islamiusulised (sunniidid). On ka mõned kristlased (0,5%[1]). Osa ambelausid järgib põlisusku.

Sugukonnad ja liinid[muuda | muuda lähteteksti]

Ambelau ja Buru ambelaud moodustavad 22 isajärgset lokaliseeritud sugukonda, mis jagunevad eksogaamseteks liinideks (lineage). Igale liinile (soa) vastab perekonnanimena kasutatav nimi, näiteks Booy, Tukmuly, Saliu, Loilatu, Soulissa, Souwakil, Latuconsina. Sotsiaalsed rollid on seotud kindlate liinidega, latupati (traditsiooniline pealik) on Loilatu liinist ja külapealik (raja) on Booy. Saarel on võim veel allringkonna peal ja mošee imaamil.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ambelaud tegelevad põhiliselt põllumajandusega. Mägise pinnamoe ja kivise mulla tõttu on Ambelau saarel riisi kasvatada raske; Buru saare ambelaud saavad riisi kasvatada[2]. Võrdlemisi väikestel viljaka mullaga aladel (põhiliselt ranna ääres) kasvatatakse maisi, saagopalmi, bataati, kakaopuud, kookospalmi, harilikku nelgipuud ja muskaatpähklipuud.

Peetakse jahti, eriti babirussadele.

Püütakse ka kala. Müügiks püütakse kala eriti Masawoy ja Ulima külas. Püütakse põhiliselt tuunikala.

Mõned ambelaud töötavad regulaarselt Buru saarel, põhiliselt valmistavad saagot.

Elamud[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsioonilised elamud on bambusest karkassmajad, sageli vaiadel. Katuseid kaetakse palmilehtede või rooga, nüüd on hakanud levima katusekivid.

Rahvarõivad[muuda | muuda lähteteksti]

Ambelaude rahvarõivad koosnevad meestel sarongist ja pikast särgist, naistel sarongist ja lühemast jakist. Värvustest valdab peorõivastel punane. Samuti kuuluvad peorõivaste juurde meestel terava otsaga müts sulgedest ehtega, naistel peaside sulgedest ehtega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

16.–17. sajandil kasvatasid nad vürtse ja kauplesid nendega. 17. sajandi esimesel poolel viidi suur osa ambelausid Buru saarele vürtsiistandustesse tööle. 17. sajandi teisel poolel hollandlased hävitasid nende istandused. Aastatel 1651–1656 peetud sõja ajal viidi Ambelau saare elanikud Manipa saare lõunarannikul asunud forti[3]. Suur osa ambelausid hävitati või küüditati.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]