Alma Lindeman
Alma-Sofie Lindeman (kuni 21. aprill 1933 perenimi ka Lindmann[1]; 7. märts (vkj)/ 19. märts 1888 Tallinn – 14. jaanuar 1964) oli Eesti riigiametnik.
Ta lõpetas 1907. aastal Tallinnas linna l. järgu tütarlaste keskkooli. Aastatel 1908—1917 oli ta Moskvas, olles seal koduõpetaja.[2] Samuti on ta töötanud koduõpetajana Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal.[3], ning asunud lühemat aega Inglismaal, Norras ja Rootsis ning lõpuks uuesti Moskvas ja Venemaa Kaukaasia-osas.[2]
1917. aasta algul tuli ta Tallinna. Ta astus 3. juulil 1917 Maanõukogu kantselei teenistusse ametnikuna ja alates septembrist 1917 Maanõukogu kantselei juhatajana kuni Maanõukogu laialiajamiseni enamlaste poolt 15. novembril 1917.
Enamlaste võimuloleku ajal oli ta Maanõukogu sekretäri ülesandel tegev põranda all ja varjas Maanõukogu kantseleist enne enamlaste võimuhaaramist äratoodud arhiivi. Ka Saksa esimese okupatsiooni ajal ta andis Maanõukogu arhiivist teateid Maanõukogule ja maavalitsusele. Pärast okupatsiooni lõppu jätkas ta uuesti tööd Maanõukogu kantseleis juhatajana kuni Asutava Kogu kogunemiseni23. aprillil 1919, mil Maanõukogu kantselei koosseis läks Asutava Kogu juhatuse käsutusse.[2]
Ta oli 1919–1920 Asutava Kogu kantselei juhataja ja 1921–1938 Riigikogu Kantselei juhataja.[4]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ RTL 1933,33,803
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Alma Lindeman 50-aastane". Uus Eesti nr 76, 17. märts 1938. Lk 6
- ↑ "Sünnipäevi". Vaba Maa nr 63, 18. märts 1937. Lk 9
- ↑ Annika Tallo. "Alma Lindeman – esimene naine Eesti kõrgemas riigiametis". Arvamus, kultuur (ajalehe Postimees lisa), 25. märts 2023. Lk 6
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Heili Reinart. "Alma Lindemani iseloomustas väärikus ja jäägitu ausus". Arvamus, kultuur (ajalehe Postimees lisa), 25. märts 2023. Lk 7