Allüülne kloorimine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine. Tihti viiakse see protsess läbi madalal temperatuuril gaasilise Cl2 sissejuhtimisega alkeeni; lisada võib ka eralduvat HCl siduva aluselise komponendi.

Allüülsete kloriidide teke alkeenide kloorimisel on konkureeriv reaktsioon normaalsete AdE liitumisproduktide (dikloriidide) moodustumisele. Allüülsed kloriidid tekivad karbokatioonse intermediaadi β-deprotoneerumisel, see on β-prootoni ülekandel (transfer) alkeeni. See on sisemiselt eriti omane tertsiaarsetele karbokatioonidele, mis moodustuvad isoalkeenidest. Allüülne kloorimine on üks võimalus 2-asendatud allüülsete kloriidide saamiseks. Näiteks 2-metüül-2-buteeni kloorimine -12°C Na2CO3 juuresolekul konversioonil 70%.

MeCH=CMe2 + Cl2 → MeCHCl–C+Me2 → MeCHCl–CMe=CH2 (83%) + MeCH2–CMe2Cl (5%) + MeCHCl–CMe2Cl (12%) + [ MeCH=CMeCH2Cl (tº) ]

Põhimõtteliselt saavad isoalkeenide kloorimisel tekkida Cl2 liitumisproduktid (dikloriidid, toodud näites 12%), allüülsed kloriidid (toodud näites 83%, β-prootoni loovutamine võib toimuda kahes suunas), HCl alkeenile liitumise produktid (tertsiaalsed kloriidid, toodud näites 5%) ning lisaks võib produktide rektifikatsioonil esineda allüülne ümbergrupeering, see tähendab termodünaamiline kontroll viib stabiilsema isomeeri moodustumisele. Allüülse kloorimise ja Cl2 liitumise osakaal erinevate alkeenide korral on järgmine:[1]

  • Me2C=CMe2 99,7:0,3
  • MeCH=CMe2 85:15
  • CH2=CMe2 87:13
  • CH2=CMeCH2Cl 80:20
  • CH2=CMe–CH=CH2 50:44
  • tsüklohekseen 20:80
  • MeCH=CHMe 3:97

Allüülkloriid CH2=CHCH2Cl saadakse propeeni kloorimisel kõrgel temperatuuril (400–600 kraadi). Metallüülkloriid saadakse isobuteeni kloorimisel temperatuuril 100ºC.


Märkus: Isoalkeenide broomimine Br2-ga annab normaalsed liitumisproduktid, dibromiidid. Keemilises analüüsis kasutatakse küllastumatuse määramiseks liitumisreaktsiooni Br2-ga, kuid Cl2 reaktsiooni ei saa kasutada kõrvalreaktsioonide tõttu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Muks, Elvi 1990. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 39(2): 94–102.