Alide Viire-Slet

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Alide Viire-Slet (sündinud Alide Saukas, 1934–1936 Alide Vidrikson, 1936–1944 Alide Viire; 21. märts (vkj)/ 3. aprill 1903[1] Qiqihar, Hiina keisririik18. mai 2007 Itapecerica da Serra, Brasiilia) oli Eesti konsulaarametnik.

Tema isa töötas vedurijuhina Ida-Hiina raudteel. Perekond läks varsti pärast Alide sündi elama Riiga ja alates 1910. aastast käis Alide Riias koolis. 1914. aastal läks ta koolivaheaega veetma Hiinasse, kuid puhkenud suure sõja tõttu ei pääsenud enam tagasi Riiga. Ta jätkas kooliskäimist Harbiinis, kus lõpetas 1921. aastal kommertskooli.

Ta õppis 1922. aastast Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, oli 1922–1926 õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (lõpetas cum laude) ja aastatel 19291930 veelkord õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Filiae Patriae liige.

Töötas Tallinnas raamatupidajana, oli USA Tallinna konsulaadi ametnik. Aastatel 1930-1933 elas ta USA-s, oli New Yorgi Eesti konsulaadi ametnik. Tagasi tulles Eestisse töötas ta Eesti Pangas ametnikuna.

Ta abiellus 23. augustil 1944 vormsirootslase Lars Sletiga (1885–1949), et pääseda sel viisil Rootsi.

Sealt liikus ta 1945. aastal Brasiiliasse. Ta oli väikeettevõtja, aastatel 1946–1976 São Paulo konsulaadi infobüroo juhataja ja sekretär, oli E.E.L.K. São Paulo koguduse asutajaliige ja korporatsioon Filiae Patriae Brasiilia koonduse esinaine. Oli aktiivne väliseesti tegelane, osales Brasiilia eestlaste esindajana kõikidel ESTO-del aastatel 1972–1996.

Soovis 1998. aastal tulla vanaduspõlve veetma Eestisse, kuid halvenenud tervis takistas kava teostumist ning ta veetis viimased aastad São Paulo lähedal asuvas vanadekodus.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli diplomaat Ferdinand Saukas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kaug-Ida eestlaste nimekiri. I osa (raamat) 13.08.1920-22.09.1922. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.43.1.98. Leht 37p, 38
  2. Eino Viire. "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias". Eesti Päevaleht nr 25, 21. juuni 2007, lk 11

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]