Erhard Schmidt
| Erhard Schmidt | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
13. jaanuar 1876 Tartu |
| Surmaaeg |
6. detsember 1959 (83-aastaselt) Berliin |
Erhard Scmidt (13. jaanuar (vkj. 1. jaanuar) 1876 Tartu – 6. detsember 1959 Berliin) oli saksa matemaatik, 1917–1950 Berliini ülikooli professor. 1946–1958 oli ta Saksa DV teaduste akadeemia esimene direktor.
Tema peamised tööd on funktsioonide teooria, integraalvõrrandite ja funktsionaalanalüüsi kohta. Geomeetrias uuris ta Hilberti ruumi, kasutades analoogiat Eukleidese geomeetriaga. Teada on Hilberti-Schmidti operaator ja Gram-Schmidti protsess.
Erhard Schmidt sündis Tartus Tartu ülikooli füsioloogiaprofessori Alexander Schmidti pojana.
1888–1891 õppis ta Tartus Kollmani eragümnaasiumis, 1891–1892 gümnaasiumis Riias. 1893–1899 õppis ta matemaatikat Tartu ülikoolis, seejärel Berliini ülikoolis Hermann Amandus Schwarzi juures ja Göttingeni ülikoolis David Hilberti käe all. Göttingenis kaitses ta 1905 filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga integraalvõrrandite alal. Hilbert töötas sel ajal välja funktsionaalanalüüsi aluseid ja Schmidt oli üks tema tähtsaimaid kaastöölisi. 1906 habiliteerus ta Bonnis Eduard Study juures. Ta töötas professorina Zürichi ülikoolis 1908–1910, Erlangeni ülikoolis 1910–1911 ja Wroclawi ülikoolis 1911–1917, enne kui 1917 sai oma õpetaja Schwarzi asemel Berliini ülikooli professoriks. Sel kohal töötas ta 1950. aastani, olles ühtlasi 1921–1922 dekaan ja 1929–1930 ülikooli rektor.
Ta kuulus kahe tähtsa saksakeelse matemaatikaajakirja asutajate hulka: "Mathematische Zeitschrift" (1918) ja "Mathematische Nachrichten" (1948).
Alates 1918 oli ta Preisi Teaduste Akadeemia liige, 1928–1929 ja 1935–1936 Saksa Matemaatikaühingu juhataja. 1942 valiti ta Baieri Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks ja 1956 Prantsuse Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks.
1949 pälvis ta Saksa DV 1. järgu riikliku teaduspreemia. 1950 sai ta auprofessoriks. 1955 sai ta Tübingeni ülikooli audoktoriks loodusteaduste vallas.
24. aprillil 1909 abiellus ta Tartu ülikooli vilistlase Ernst Bergmanni tütre Berta von Bergmanniga. Abielu kestis 1916. aastani, mil Berta suri kolmanda poja sünnitamisel.