Aleksandryja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib agrolinnakesest Valgevenes; samanimelise küla kohta Skuodase rajoonis vaata artiklit Aleksandrija (Leedu).

Aleksandryja

valgevene Александрыя * / Aleksandryja *transkriptsioon: Aleksandrõja
vene Александрия (Aleksandrija)

Elanikke: 524 (2010)[1]

Koordinaadid: 54° 20′ N, 30° 17′ E
Aleksandryja (Valgevene)
Aleksandryja

Aleksandryja (poola keeles Aleksandria, transkribeerituna Aleksandrõja) on agrolinnake ja endine alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis Škłoŭ rajoonis, Aleksandyja külanõukogu halduskeskus. Asula asub Škłoŭ linnast 12 kilomeetri kaugusel.

Aleksandryja asub Dnepri jõe kaldal Kopysi alevi vastas. Asulas on keskkool ja raamatukogu. Asula on nime saanud Aleksander Chodkiewiczi järgi, kes oli XVI sajandil selle omanikuks.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esimest korda mainitud XVII sajandil. Toona kuulus see Chodkiewiczite suguvõsale. Administratiivselt kuulus see Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Aastaks 1771 oli sellest saanud alev, kus oli 71 maja.

Poola jagamisel läks alev aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Mogiljovi maakonda. Aastast 1775 hakkas alev kuuluma Semjon Zoritšile. Aastaks 1783 oli alevis avatud postijaam, aastaks 1800 oli avatud praamiliiklus üle Dnepri jõe.[3]

Aastal 1847 sai Aleksandryjast küla. Seal asusid kaks õigeusu kirikut, külas oli ka juutide palvemaja. Tegutsesid kaks vesiveskit. Küla oli toona Gerassimovide valduses.[4] Aastal 1902 avati Viciebski ja Žłobini vaheline raudtee, mis tõi kaasa küla kasvu.

Aastal 1924 läks Aleksandryja Valgevene NSV koosseisu. Aastal 2007 sai külast agrolinnake.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm
  2. Старжынскі А. Разгорнем часаў шаты, або Чытаем Шклоўшчыну як кнігу // «Культура» № 35 (801),
  3. Российский государственный архив древних актов. ф. 1355, о. 1, д. 715 и 716.
  4. http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_XV_cz.1/20