Aleksandr Sotnik

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Sotnik, juuli 2017. Foto: Aleksandr Marov.

Aleksandr Vladimirovitš Sotnik (vene keeles Александр Владимирович Сотник; sündinud 21. märtsil 1968 Magnitogorskis Tšeljabinski oblastis Venemaal) on vene ajakirjanik, publitsist, prosaist, poeet, muusik ja laulude autor.

Ta on Venemaa Föderatsiooni Kirjanike Liidu (Союз литераторов Российской Федерации) liige 1993. aastast, Venemaa Föderatsiooni Kultuuriministeeriumi riiklik stipendiaat aastatel 1999–2000.[1]

Ta on üks alternatiivse rahvaliku internetiraadio Pervõi Golossovoi Portal (Первый Голосовой Портал) ja sõltumatu internetitelekanali Politvestnik.tv loojatest Venemaal. Praegusel ajal (2017) teeb ta videoklippe tänavaküsitlustest, intervjuusid ja saateid aktuaalsetel poliitilistel teemadel ning igapäevaseid uudisteülevaateid Venemaaga seotud poliitilistel teemadel. Tema kunstniku- ja autorinimi on Saša Sotnik (Саша Сотник).

Aleksandr Sotnik oma loomingut esitamas.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Sotnik Kiievis aprillis 2015.

Aleksandr Sotnik sündis 21. märtsil 1968 Magnitogorskis Venemaal.

8. klassi lõpetamise järel astus ta Tšeljabinski Muusikakooli, kus õppis muusikateooria ja näitlemise osakonnas.

Pärast ajateenistust Nõukogude armees aastatel 1986–1988 tegeles šõubisnisega. Kirjutas laule ja esitas ise oma loomingut. Andis välja 6 albumit oma loominguga.

1993. aastast on Aleksandr Sotnik Venemaa Föderatsiooni Kirjanike Liidu liige. Tema loomingut on trükitud Venemaa perioodikas: ajakirjades, almanahhides ja veebiajakirjades.[2]

Aastatel 20062008 juhtis vene kaasaegse kunstilise proosa kirjastuse Selfиздат toimetust.

2007. aastal kirjutas humoristlike lugude raamatu "Рекламist".[3]

2008–2011 oli alternatiivse rahvaliku internetiraadio Pervõi Golossovoi Portal toimetaja ja saatejuht.

2012. aastast on ta vabakutseline ajakirjanik ja YouTube'i videosaate "Politvestnik" üks loojatest.[4] Kirjutas endast ja oma loomingust iroonilise autobiograafia.

Sotnik-TV. Päevauudised (sügis 2017)

Elab Venemaal Moskvas.

Aleksandr Sotnik koos Dmitri Meljohhiniga, september 2013.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Mõtisklused, november 2013.
Sotnik-TV. Arvamussaade, poliitiline analüüs (sügis 2017)

2009. aastal ühines rahvaalgatusliku liikumisega Ühinenud demokraatlik liikumine Solidaarsus ("Солидарность" – Объединённое демократическое движение), millest hiljem tulevikku silmas pidades taktikalistel kaalutlustel lahkus.

11. märtsil 2010 kirjutas alla pöördumisele "Putin peab lahkuma!" ("Путин должен уйти!").

29. juulil 2011 teatas oma loobumisest Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, protesteerides nii ebaausate valimiste vastu. Saatis sellekohase pöördumise Dmitri Medvedjevile.[5]

2011. aastast hakkas tegema oma saatelõike ja neid YouTube'i üles laadima. Sellest kasvas välja oma TV-kanali mõte. Praegu juhib, ehitab ja arendab koos väikese võttemeeskonna-toimetusega oma info-poliitilist internetitelevisioonikanalit Sotnik-TV, mille saated on väga teravalt ühiskonnakriitilised ja praeguse Venemaa valitsuse ja Kremli võimuladviku suhtes kompromissitult opositsioonilised. Ta tajub hästi ühiskondlik-poliitilisi protsesse tänapäeva Venemaal ja annab seda oma autorisaadetes edasi heas kirjanduslikus, mahlakas ja andekas vene keeles. Tööpäevadel teeb neutraalseid uudistesaateid ja tänavaküsitlusi Venemaal. Tema isiklikku ja võttemeeskonna arvamust "olukorrast riigis" ja Venemaa ümber käsitlevad nädalakokkuvõttesaated, intervjuud poliitikavaatlejatega ja kuu sündmusi analüüsiv saade "Tšornõi jaštšik" ('Must kast').[6]

2012. aastal tegi ta koos Dmitri Meljohhiniga ühisprojekti Politvestnik.tv. Aleksandr Sotnik kommenteerib ja võtab intervjuusid, Meljohhin filmib ja monteerib videod. Projekti finantseerivad vaatajad oma annetustega. Autorid loodavad, et projekt saab tulevikus aluseks vaba ühiskondliku TV-kanali tekkele Venemaal.[7]

2015. aasta augustis sai Aleksandr Sotnik paljude teiste maade poliitika- ja kultuuritegelaste kõrval Ukrainas üheks "24-st Ukraina sõbrast" (24 друзі України).[8]

26. septembril 2016 oli Sotnik sunnitud ajutiselt Venemaalt lahkuma seoses arvukate aveteõiendusähvardustega enda aadressil. Detsembris naasis ta Venemaale, kuna ähvardamised olid lõppenud.[9]

2017. aasta märtsis loendati Sotnik-TV vaatajaid 140 000 inimest, sama aasta oktoobri seisuga on neid 240 000.[10]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Sotnik on avaldanud romaanid "Шоумэнъ", "Рекламist", "РеалIST" ja jutustused "Кнут и Пряник", "Симфония для пауз"[11], proosavormis lühimõtisklused "Проза в рифмах".[12] Ta on kirjutanud artikleid ja arvustusi, teinud ajakirjandusväljaannetele intervjuusid ja koostanud raadiosaateid ning helindanud kirjandusteoseid (audioraamatuid).[13]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Александр Владимирович Сотник [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ЛИТЕРАТУРНОЕ ПРОСТРАНСТВО МОСКОВИИ, Jevgeni V. Haritonov
  2. http://www.shansoninfo.ru/i/01/aleksandr-sotnik.html Шансон.Инфо, Александр Сотник биография
  3. http://www.ozon.ru/context/detail/id/4169036/ РЕКЛАМist. Ирония реальности
  4. https://www.youtube.com/user/politvestnik Politvestnik, ДЕНЬ НАРОДНОГО ЕДИНСТВА
  5. http://asotnik.livejournal.com/409806.html#/409806.html LIVEJOURNAL, Я отказываюсь от гражданства путинской России - asotnik
  6. https://www.youtube.com/user/sashasotnik Sotnik-TV
  7. http://www.putinavotstavku.org/material.php?id=5044D57404592 Елена Цвирова: Честное телевидение
  8. http://24tv.ua/24_druzi_ukrayini_yaki_piznalis_u_bidi_n601963 Телеканал новин «24», 24 друзі України, які пізнались у біді
  9. https://www.youtube.com/watch?v=rczq87HfC0c ЗАЯВЛЕНИЕ АЛЕКСАНДРА СОТНИКА
  10. https://www.facebook.com/sasha.sotnik?hc_ref=ARTPhRbKpXVuljJ01Jisi1ckzMCMa7GT0kzhtOL4vJn0W1HdDa5pF3-x-OD7Xlx2Opw&fref=nf
  11. http://newlit.ru/~sotnik/ Новая Литература
  12. http://futurum-art.ru/archiv/14-15_2007/sotnik.php Футурум АРТ, Литературно-художественный журнал Союза писателей ХХI века
  13. http://www.ozon.ru/context/detail/id/3817350/ Ozon.ru, Спонтанный драйв!