Audioraamat

Allikas: Vikipeedia

Audioraamat ehk heliraamat on helikassett või ‑plaat, millele on salvestatud (kirjanduslik) tekst.

Esimesed audioraamatud anti välja 1932. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. 1960. aastate lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta audioraamatud, mis olid salvestatud peamiselt vinüülplaatidele ning kassettidele. Raamatute salvestamine CD-dele ei läinud muusikatööstusega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt punktist, kuhu eelmine kord pooleli jäädi. Nüüd on audioraamatud digitaalsetes formaatides (näiteks *.mp3, *.wma jt) nii tasuta kui ka tasulistena.[1]

Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid 1947. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. 1968. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne helistuudio, kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri Epüfon. 1964. aastal asutati üleliiduline heliplaadifirma Melodija ja tasapisi käivitus selle Tallinna heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati tekst ja muusika ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga Riia vabrikus.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Timo Treit: Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?, Digitark 6. august 2008
  2. Timo Treit: Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?, Digitark, 17. september 2008

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]