Aleksander Alver

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aleksander Julius Alver (31. detsember 1890 Vooru vald, Tarvastu kihelkond3. veebruar 1949 Lübeck) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas aastal 1911 Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Aastatel 19111916 õppis ta Tartu ülikooli usuteaduskonnas, aastatel 1920–1922 matemaatika–loodusteaduskonnas ning aastatel 1925–1926 õigusteaduskonna kaubandusosakonnas. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Fraternitas Estica liige, heideti välja, siis oli Korporatsioon Ugala asutajaliige, hiljem võeti Fraternitas Esticasse tagasi.[1]

Prooviaastal oli ta Paide Püha Risti koguduses (Carl Friedrich Johann Ralli juures) ja Suure-Jaani Johannese koguduses (Johann Georg Alfred Rosenbergi juures). Ordineeriti õpetajaks 28. aprillil 1918.

Vabadussõjast võttis ta osa 3. Diviisi koosseisus välivaimulikuna.

Oli aastal 1918 Viljandi praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 19181919 oli ta Püha Jakobi koguduse õpetaja. Aastatel 19191944 oli (alates 7. augustist 1919) Viru-Nigula koguduse õpetaja.

1928. aastal karistas EELK Konsistoorium Alverit sobimatute armusuhete eest valju noomitusega.[2][3]

Teenis Kaitseliidu Viru maleva Viru-Nigula malevkonna staabis.

Põgenes septembris 1944 Saksamaale. Oli lühikest aega vaimulikuks Lääne-Preisimaal Löbaus (praeguse haldusjaotuse ja nimede järgi Lubawa, Iława maakond, Warmia-Masuuria vojevoodkond). Pärast sõja lõppu teenis aastatel 19441949 eestlasi Lübecki põgenikelaagris.[4][5]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema onupoeg Eduard Alver oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem, teine onupoeg Hans Alver oli Haapsalu linnapea.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.cfe.ee/album-esticum?show=1912#A1794
  2. "Õpetaja Alver süüdi. Jääb ametisse edasi, kuid peab andma pühaliku tõotuse. Karistus — vali noomitus". Järvamaa nr 95, 18. august 1928. Lk 1
  3. Andres Pulver. "Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus". Postimees, 9. detsember 2017
  4. "Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918". Böhlau Verlag. Köln, Wien 1977
  5. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon. EVR. Stockholm 1988
  6. Juhan Alwer. "Alwer'ite suguvõsa kroonika". Tallinn 1939

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]