Alaska ostmine
.jpg)
Alaska ostmine (inglise keeles Alaska Purchase; vene keeles продажа Аляски prodaža Aljaski "Alaska müümine") oli tehing, mille käigus Ameerika Ühendriigid omandasid Venemaa Keisririigilt Alaska. Alaska vahetas omanikku ametlikult 18. oktoobril 1867, kui Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ja president Andrew Johnson allkirjastas lepingu.
Venemaa oli oma kohalolule Põhja-Ameerikas alguse pannud juba 18. sajandi esimesel poolel, kuid Alaskasse asusid ümber vähesed venelased. Alaska müümise võimalust hakkas keiser Aleksander II kaaluma pärast kaotusega lõppenud Krimmi sõda, kuna uskus, et tulevikus läheb piirkonna kaitsmine näiteks Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi eest liiga keeruliseks. Pärast Ameerika Ühendriikide kodusõja lõppu algasid Ameerika Ühendriikide riigisekretäri William H. Sewardi ja Venemaa saadiku Eduard de Stoeckli vahel läbirääkimised Alaska müümise asjas. Seward ja Stoeckl jõudsid lepingu osas kokkuleppele 30. märtsil 1867 ning hoolimata Johnsoni ja Kongressi erimeelsustest seoses rekonstruktsiooniga, ratifitseeris Senat lepingu suure häälteenamusega.
Tehingu tulemusel said Ameerika Ühendriigid 7,2 miljoni dollari eest juurde 1 518 800 km² maad. Ühendriikides oli meelestatus tehingu suhtes üldiselt positiivne, kuna loodeti, et Alaskast saab Ameerika Ühendriikide kaubandusvärav Aasiasse. Ostu vastased nimetasid tehingut "Sewardi rumaluseks" ja "Sewardi külmkapiks" (inglise keeles Seward's Folly, Seward's Icebox), kuna arvasid, et riik on juurde saanud kasutut maad. Pärast lepingu allkirjastamist pöördusid peaaegu kõik Alaska venelastest asunikud kodumaale tagasi ning piirkond jäi hõredalt asustatuks kuni Klondike'i kullapalavikuni 1896. aastal. Algul sai piirkond nimeks Alaska departemang, hiljem Alaska ringkond ja Alaska territoorium, kuni 1959. aastal sai praeguse Alaska osariigi staatuse.