Alaska ostmine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tšekk 7,2 miljoni $ väärtuses (u 108 miljonit $ ehk 95 miljonit € 2018. aastal), millega osteti Alaska.

Alaska ostmine (inglise keeles The Alaska Purchase; vene keeles Продажа Аляски, prodaža alaski) oli tehing, mille käigus Ameerika Ühendriigid omandasid Venemaa Keisririigilt Alaska. Alaska vahetas omanikku ametlikult 18. oktoobril 1867, kui Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ja president Andrew Johnson allkirjastas lepingu.

Venemaa oli oma kohalolule Põhja-Ameerikas alguse pannud juba 16. sajandi esimeses pooles, kuid Alaskasse asusid tegelikkuses ümber vähesed venelased. Alaska müümise võimalust hakkas keiser Aleksander II kaaluma pärast kaotusega lõppenud Krimmi sõda, kuna uskus, et tulevikus läheb piirkonna kaitsmine näiteks Ühendkuningriigi eest liiga keeruliseks. Pärast Ameerika Ühendriikide kodusõja lõppu algasid Ameerika Ühendriikide riigisekretäri William H. Sewardi ja Venemaa saadiku Eduard de Stoeckli vahel läbirääkimised Alaska müümise osas. Seward ja Stoeckl jõudsid lepingu osas kokkuleppele 30. märtsil 1867 ning hoolimata Johnsoni ja Kongressi erimeelsustest seoses rekonstruktsiooniga, ratifitseeris Senat lepingu suure häälteenamusega.

Tehingu tulemusel said Ameerika Ühendriigid 7,2 miljoni $ eest juurde 1 518 800 km2 maad. Ühendriikides oli meelestatus tehingu suhtes üldiselt positiivne, kuna loodeti, et Alaskast saab USA kaubandusvärav Aasiasse. Ostu vastased nimetasid tehingut "Sewardi rumaluseks" ja "Sewardi jäätükiks" (inglise keeles Seward's Folly, Seward's Icebox), kuna arvasid, et riik on juurde saanud kasutut maad. Pärast lepingu allkirjastamist suundusid peaaegu kõik Alaska venelastest asunikud kodumaale tagasi ning piirkond jäi hõredalt asustatuks kuni Klondike'i kullapalavikuni 1896. aastal. Alguses sai piirkond nimeks Alaska departemang, hiljem Alaska ringkond ja Alaska territoorium, kuni 1959. aastal sai tänapäevase Alaska osariigi staatuse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]