Aiva
 |
See artikkel räägib puuviljast; komponeerimistarkvara kohta vaata artiklit AIVA (komponeerimistarkvara) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2025) |
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Aiva ehk küdoonia on hariliku küdoonia (Cydonia oblonga) vili.
Sõna "marmelaad" on tuletatud portugalikeelsest sõnast marmelo, mis tähistab küdooniat.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Aiva meenutab välimuselt pirni (C. oblonga var. pyriformis puhul, kuid leidub ka õunakujulise viljaga sorte, C. oblonga var. maliformis) ning muutub küpsedes rohelisest kollaseks. Seest on selle viljaliha helebeež, kuid pruunistub õhuhapnikuga kokku puutudes üsna kiiresti. Viljalihal on tugev meeldiv aroom, see on enamasti kõva, pektiini- ja paljudel sortidel tanniinirikas, mis muudab selle värskelt söömiseks ebasobivaks,[2] kuid leidub ka pehmemaid ja väiksema tanniinisisaldusega sorte (nt 'Portugal', 'Orange', 'Aromatnaja' ja 'Kuganskaja'), mille viljad on eriti soojema kliimaga piirkondades valmides pirnisarnase tekstuuriga ja värskelt söödavad. Jahedama kliimaga piirkondades saab küdoonia vilju pärast koristamist lasta järelvalmida ja süüa vilju siis, kui need on muutunud pehmemaks.
Küdoonia viljad kaaluvad olenevalt sordist 250–750 grammi või isegi kuni üks kilogramm. Vilja keskel on õunaseemne kujuga seemned, mida on seemnekambrites enamasti palju arvukamalt kui õunas. Küdooniad on rikkad kiudainete, kaaliumi, foolhappe ning C- ja A-vitamiini poolest.[3] Küdoonia sisaldab rohkem C-vitamiini kui õun.
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Küdooniat kasvatatakse viljapuuna, aga oma atraktiivsete suurte kahvaturoosade õite ja muude dekoratiivsete omaduste tõttu sageli ka ilupuuna aedades ja haljastuses.[4] Küdoonia on populaarne Türgis, Hiinas, Usbekistanis, Iraanis, Marokos, Azerbaidžanis ja Argentinas. Maailmas toodeti 2022. aastal ligi 700 000 tonni küdoonia vilju, millest peaaegu 200 000 tonni toodeti Türgis ja umbes 100 000 tonni nii Hiinas, Usbekistanis kui ka Iraanis.[5] Euroopa Liidus toodeti 2024. aastal umbes 34 000 tonni küdooniavilju, suurimad tootjad olid Hispaania, Rumeenia ja Portugal, kes kolmekesi koos andsid ligi 2/3 Euroopa Liidu kogutoodangust. Kuid veel kuni 1980. aastate lõpuni oli Euroopa Liit maailma suurim küdooniakasvataja, tootes aastas enamasti üle 100 000 tonni küdooniavilju.[6]
_03.jpg)
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Küdooniaid hinnatakse nende intensiivse aroomi, maitse ja hapukuse pärast. Enamiku küdooniasortide viljad on aga liiga kõvad ja hapukad, et neid toorelt süüa. Neid saab keeta või röstida ning kasutada keediste, marmelaadide, kompottide, siirupite ja veinide valmistamiseks.[7] Küdoonia viljahooaeg algab septembris, mil turgudele jõuavad värsked viljad Lähis-Idast, Türgist, Armeeniast ja Gruusiast. Vilju ostes tasuks eelistada hästi arenenud, tihkeid, erkkollaseid vilju.[2]
Inimesed on omistanud küdooniatele tervendavat jõudu (ravimina nii palaviku ja köha kui ka seedetrakti probleemide korral).
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "8 Emerging Health Benefits of Quince (And How to Eat It)". Healthline (inglise). 1. oktoober 2019. Vaadatud 18. novembril 2025.
- 1 2 Dr. Umesh Rudrappa. "Quince fruit Nutrition facts".
- ↑ Eckes-Granini Group GmbH. "Eckes-Granini, The best of fruit. Quince". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2022. Vaadatud 28. jaanuaril 2022.
- ↑ Postman, Joseph. "Cydonia oblonga: The unappreciated quince".
- ↑ www.helgilibrary.com. "Which Country Produces the Most Quinces? Quince Production (tonnes), 2022".
- ↑ www.indexbox.io. "EU - Quinces - Market Analysis, Forecast, Size, Trends and Insights".
- ↑ Carlton, Deb; Cumo, Christopher. "Encyclopedia of Cultivated Plants: From Acacia to Zinnia".