Aidu karjäär

Aidu karjäär oli Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1974. aastal tööd alustanud ja 2012. aastal suletud pealmaakaevandus.

Karjäär asus Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1959. aastal algasid otsingud ja kohavalik uue karjääri ehitamiseks. 1960. aastal kinnitas Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu karjääri asukoha ning Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee määras rajatava karjääri tootmisvõimsuseks 3 miljonit tonni põlevkivi aastas. Ida-Virumaa Oktoobri põlevkivikarjäär avati 1974. aastal. Kunagine pealmaakaevandus kannab tänapäeval nime Aidu karjäär.

Eesti iseseisvuse taastamise järel, 8. aprillil 1996 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine riigiettevõte Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks Eesti Põlevkivi.

1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi 14 tütarettevõtet, kellele Eesti Põlevkivi loovutas oma varad: AS Ahtme Kaevandus, AS Aidu Karjäär, AS Eesti Põlevkivi Ehitus, AS Estonia Kaevandus, AS Kohtla Kaevandus, AS Mäetehnika, AS Narva Karjäär, AS Põlevkivi Kaubandus, AS Põlevkivi Raudtee, AS Sirgala Karjäär, AS Sompa Kaevandus, AS Tammiku Kaevandus, AS Toila Sanatoorium ja AS Viru Kaevandus.

Aidu karjäärist kaevandati põlevkivi ligi 40 aastat. Kaevandamistööd lõpetati varude ammendumise tõttu 2012. aastal.

Aidu karjääri põlevkivitoodang ulatus umbes 2,4 miljoni tonnini aastas.

Veespordikeskuse rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Aidu Veespordikeskus

2008. aastal sündis idee rajada suletavale karjäärialale Eesti esimene rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal. 2009. aasta detsembris allkirjastati Eesti Olümpiakomitees ühiste kavatsuste protokoll ala arendamiseks ning aasta hiljem valmis Aidu sõudekanali ja veespordi- ning vabaajakeskuse väljaarendamise kava. 2011. aastal kehtestati ala teemaplaneering ning Lüganuse vald (toonase nimega Maidla vald), Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti Aerutamisföderatsioon ja Eesti Veemotoliit asutasid sihtasutuse Aidu Veespordikeskus, mille eesmärgiks on kaasaegse veespordi- ja vabaajakeskuse välja arendamine.^[1]

2013. aasta augustis valmis spordikeskuse keskmeks olev 2,3 km pikkune, 162 m laiune ja 3,5 meetri sügavune sõudekanali süvis, mille rajas Eesti Energia. Kaks ekskavaatorit – Tark Öökull ja Aidu Kajakas – tõstsid kanali rajamiseks ringi 5 miljonit tonni mäemassi.^[2]

Lisaks veespordikeskusele on endisele põlevkivikarjääri alale kavandatud tuulepark, Kaitseliidu lasketiir, aheraine taaskasutusala ja erinevad puhkevõimalused. Samuti on Aidus piirkondi, mida katab noor mets, kus elutsevad ka metsloomad. Aastate jooksul on endisele kaeveväljale istutatud üle 4 miljoni puu.^[3]