Ahrntal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaevandusmuuseum
Ahrntali valla paiknemine Lõuna-Tiroolis

Ahrntal (itaalia: Valle Aurina) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost (Bozenist) kirdes, Austria piiri ääres.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Ahrntal külgneb järgmiste valdadega: Mühlwald, Prettau, Sand in Taufers, Brandberg (Austrias), Finkenberg (Austrias) ja Mayrhofen (Austrias).

Frazioni[muuda | muuda lähteteksti]

Ahrntali vallas on frazioni (alljaotused, peamiselt külad ja asundused) Luttach (Lutago), Steinhaus (Cadipietra), St. Jakob (San Giacomo), St. Johann (San Giovanni), St. Peter (San Pietro) ja Weißenbach (Riobianco).

Weißenbach koosneb maalilisest Alpi talumajapidamisest, mis rühmituvad ümber vahutava valge liustikujõe, millest nimigi on tuletatud. Rahvaarvuga umbes 550 asub see kõrgusel 1350 m üle merepinna.

Topograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjast, läänest ja edelast ümbritsevad valda Zillertali Alpid. Nende Alpide peaahelik oru eesotsas moodustab ka piiri Austriaga. Kõige tähtsamate mägede seas on vallas Turnerkamp (3418m), Hornspitzen, Schwarzenstein (3369 m), Großer Löffler (3379 m), Wollbachspitze (3210m) ja Napfspitze (3144 m). Ahelikud läänes ja edelas, sealhulgas Speikbodeni massiv, eraldavad Ahrntali Mühlwaldist Mühlwaldi orus. Kagus on Durrecki Grupp, Venedigeri Grupi alamahelik koos Durrecki (3135 m) ja Hirbernockiga (3010 m), mis moodustavad Sand in Taufersi valla ja selle Rein in Taufersi küla piiri. Suurt osa Durrecki Grupist kaitstakse Rieserferner-Ahrni looduspargi osana.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla uhkuseks on Püha Jaakobi kirik, mis pärineb 16. sajandist. Kirikus on väärtuslik tiibaltar aastast 1516, mis restaureeriti aastal 1884. Tähelepanu väärivad ka kirikuhoone kaasaegne laiendus ja äsja kordatehtud külgnev kalmistu.

Koha nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Oru nimi ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 11. sajandil. Aurina vallis on mainitud aastal 1048, ajavahemikul 1070–1080 ilmus dokumentidesse Ourin või Ouren.

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Martini kirik Ahrntali orus

Keeleline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneleb 98.76% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 0,93% itaalia keelt ja 0,31% ladiini keelt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]