Aedruut

Allikas: Vikipeedia
Aedruut
Ruta graveolens3.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond: Ruudilised Rutaceae
Perekond: Ruut
Liik: Aedruut
Ladinakeelne nimetus
Ruta graveolens
Aedruut

Aedruut (Ruta graveolens) on ruudiliste sugukonda ruudi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Peamiselt on see taim levinud Lõuna-Euroopas ja Eestis kasvatatakse aedades ravi- ja maitsetaimena.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aedruudile on omane sinakashall toon. Taime vars on harunenud ja 20–50 cm kõrge. Lehed on rootsulised, väljaarvatud kõige ülemised, mis on rootsuta. Aedruudi õied on kollakasrohelised ja taimed õitsevad juunis–juulis. Kogu taimel on õlinäärmed. Aedruudi viljaks on paljuseemneline kupar.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aedruut sisaldab eeterlikke õlisid, flavonoid rutiini, furokumeriini, vaha, parkaineid, mõruaineid, C-vitamiini ja P-vitamiini.[1] Taimel on põletiku-, krambi- ja nugilistevastane, antibakteriaalne, fungitsiidne, rahustav, üldtugevdav, toniseeriv, mürke neutraliseeriv, valuvaigistav ja haavu parandav toime.[1]

Peamiselt tarvitatakse seda teena ja tinktuurina. Kuna taim on mürgine, peab selle tarvitamisega väga ettevaatlik olema.

Kasutatakse seda ka vähesel määral maitsetaimena. Näiteks sobib see salati-, tomati-, muna-, kohupiima- ja juustutoitudele aga ka võileivale, lamba- ja ulukilihale.[1]

Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Aedruut on Leedu rahvuslill.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ludvig Raudsepp, "Tarvilikke taimi aias ja aia taga", Tallinn : Maalehe Raamat, 1999