Adam Heinrich von Steinau

Allikas: Vikipeedia

Adam Heinrich von Steinau (surnud 1712) oli Baieri, Poola-Leedu, Saksi ja Veneetsia väejuht ning kindralfeldmarssal, kes osales üheksa-aastases sõjas, suures Türgi sõjas ja Põhjasõjas.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Adam Heinrich von Steinau sündis Steinau-Steinrücki aadliperekonda. 1693. aastal kingiti talle Saksa Rooma keiser Leopold I poolt parunitiitel ning 1704. aastal krahvitiitel.

Steinau liitus Baieri kuurvürstkonna sõjaväega ning juhatas 1683. aastal suures Türgi sõjas brigaadi. Kuni 1689. aastani võitles ta nii Lorraine'i hertsogi kui ka Baieri kuurvürsti armees. 1693. aastal astus ta Veneetsia vabariigi teenistusse ning osales Chiose saare vallutamisel. Steinau võitis Argose lähedal ka ühte Türgi väliarmeed.

1699. aastal astus ta Saksi kuurvürsti ning Poola-Leedu kuninga August II teenistusse. Ta ülendati kindralfeldmarssaliks ning määrati Lubomirski kürassiiri- ning Bayreuthi jalaväerügementide juhatajaks. Põhjasõja algul osales ta Riia piiramisel. 9. juulil 1701 astus Steinau Daugava jõe ääres lahingusse Rootsi kuninga Karl XII-ga. Lahing lõppes Steinau juhitud Saksi-Rzeczpospolita-Vene vägede kaotusega. Lahingu ajal tõugati ta oma hobuselt maha, nii et ta veeti lahingumöllust eemale. August II loaga naasis ta Saksimaale.

Järgmise aasta juulis osales Steinau Kliszówi lahingus, kus juhatas koos Adam Friedrich von Trampega vasakut tiiba. Lahing lõppes taas Saksi-Rzeczpospolita kaotusega. 1704. aastal juhatas ta lühiajaliselt 10 000-mehelist Saksi väeüksust.

1705. aastal astus Steinau taas Veneetsia teenistusse, kuid läks siis peatselt oma vanuse tõttu erru. Adam Heinrich von Steinau suri 1712. aastal Böömimaal Plženi lähedal.

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]