Kakstäpp-lepatriinu
| Kakstäpp-lepatriinu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Lepatriinulased Coccinellidae |
| Perekond |
Adalia |
| Liik |
Kakstäpp-lepatriinu |
| Binaarne nimetus | |
|
Adalia bipunctata (L., 1758)[1] | |
Kakstäpp-lepatriinu on lepatriinulaste sugukonda kuuluv mardikaline.[2] Teiste punaste lepatriinude seas on ta ära tuntav kahe musta laigu järgi kattetiibadel.
Leviala[muuda | muuda lähteteksti]
Kakstäpp-lepatriinu on levinud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Põhja-Aasias (puudub Hiinas) ja Okeaanias. Ta on üsna levinud liik ka Eestis. Hawaiile on ta inimese poolt sisse toodud.[3]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Täiskasvanud kakstäpp-lepatriinu on 4–5 mm pikkune.[2] Tüüpiliselt on pronotum must, valgete laikudega. Tagakeha on oranžikas-punane ja mõlemal kattetiival on üks must laik. Üsna levinud on ka nelja või kuue punase täpiga must vorm, keda leidub sagedamini leviala põhjapoolsemas piirkonnas, kus see aitab putukal päikesesoojust neelata.[4] Harvematel juhtudel võib näha kahe vormi kombinatsiooni, mille puhul täpid on kokku sulanud või neid on rohkem.[4] Vastsed on hallikas-mustad kollaste ja valgete laigukestega.[2]
Arengutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]
Emased lepatriinud munevad taimelehtede alla helekollased munad,[4] millest arenevad mustad kollaste täppidega nukud, mida võib leida lehtede küljes rippumas.[5] Vastsed ilmuvad varakevadel ja natuke vähem kui kuu jooksul arenevad täiskasvanuks, kelle eluiga ulatub 1–2 aastani.[2] Talvekuud veedavad täiskasvanud lepatriinud talveunes, sageli gruppides palkide, lehtede ja puukoore all.[5]
Toitumine ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Nii vastsed kui valmikud on karnivoorid, toitudes pehme kestaga putukatest, peamiselt lehetäidest. Lisaks toituvad nad veel nokalistest, lestalistest ja putukamunadest ning esineb ka kannibalismi.[2] Kuna tema saakloomad on taimekahjurid, peetakse kakstäpp-lepatriinut põllumajanduslikult kasulikuks putukaks. Kakstäpp-lepatriinu elupaigaks võivad olla väga erinevad kooslused, nagu aas, põld, aed ja mets.[2]
-
Kakstäpp-lepatriinu must kuuelaiguline vorm (sexpustulata) -
Neljalaiguline vorm (quadrimaculata) -
Äsja nukkunud kakstäpp-lepatriinu -
Nukk -
Kakstäpp-lepatriinu munemas -
Vastne
.jpg)
.jpg)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kakstäpp-lepatriinu Kakstäpp-lepatriinu andmebaasis eElurikkus
Kasutatud 27.11.2016
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Insect Conservation Biology: Adalia bipunctata, Two-Spotted Lady Beetle. Cornell University courses.cit.cornell.edu Kasutatud 27.11.2016 (inglise)
- ↑ Adalia bipunctata www.itis.gov Kasutatud 27.11.2016 (inglise)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 2 Spot Ladybird www.naturespot.org.uk Kasutatud 27.11.2016 (inglise)
- ↑ 5,0 5,1 Adalia bipunctata, twospotted lady beetle animaldiversity.org Kasutatud 27.11.2016 (inglise)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kakstäpp-lepatriinu andmebaasis eElurikkus
- Järva, J., Kiskjad on aiapidaja liitlased. Eesti Loodus 06/2002 www.eestiloodus.ee Kasutatud 27.11.2016
- Species Adalia bipunctata – Two-spotted Lady Beetle bugguide.net Kasutatud 27.11.2016 (inglise)