Adalbert Hugo Willigerode noorem
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Adalbert Hugo Willigerode (23. oktoober 1883 Tõstamaa – 17. veebruar 1953 Feldberg, Mecklenburg-Vorpommern) oli Eesti vaimulik.
Lõpetas aastal 1904 Peterburis Wiedemanni gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas aastatel 1904–1905 ja 1907–1910. Aastal 1906 täiendas ta ennast Greifswaldi ülikoolis. Oli prooviaastal Maarja-Magdaleenas ja Moskvas. Ordineeriti õpetajaks 26. detsembril 1911.
Oli 1912–1914 vikaariks Novouzenski maakonnas, Samaara kubermangus. 1914–1921 oli õpetajaks Dönhofis, Samaara kubermangus.
1922–1923 teenis ta vikaarina Maarja-Magdaleena kogudust. 1923–1939 teenis ta Jämaja Kolmainu kogudust
Aastal 1939 lahkus ta Saksanmaale. Seal teenis ta 1940–1945 Gerzlow (praegu Jarosławsko) kogudust Lääne-Pommeris (praegu Poola all). 1945–1950 teenis ta Feldbergi kogudust Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, kust ta ka emerituuri läks[1][2][3].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanaisa Adalbert Hugo Willigerode oli Kaarma, Karula ja Tartu Maarja koguduse õpetaja ja aastal 1869 I eesti laulupeo toimkonna juhataja. Tema isa Paul Gerhard Adalbert Willigerode oli Kolga-Jaani, Tõstamaa ja Tartu Maarja koguduste pastor ning aastatel 1914–1919 Moskva Konsistooriumi superintendent ja asepresident.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. Böhlau Verlag Köln Wien
- ↑ Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988