Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aasta keskkonnategu on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) välja antav tunnustus.

EKO liikmed valivad alates 2004. aastast aasta keskkonnakirvest ja -tegu, mille väljaandmise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnatemaatikale ning tuua välja eredaimaid näiteid Eesti ühiskonnast.

Aasta keskkonnavaenulikumat ja -kasulikumat tegu hakati Eesti Rohelise Liikumise algatusel märkima 2002. aastal. Siis valiti keskkonnale kasuliku teo tegijaks AS Edelaraudtee. Keskkonnavaenuliku teo toimepanija tiitli sai keskkonnaminister Heiki Kranich.

2004. aastast annab nimetusi välja Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Esimesel aastal nimetati keskkonnavaenuliku teo tegijaks valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Nimetusega "Roheline tegu" pärjati riigikontrolli 2004. aastal keskkonnavaldkonnas läbi viidud tulemusauditite eest, mis juhtisid tähelepanu riigipoolsetele tegematajätmistele siseriiklikult või rahvusvaheliselt võetud keskkonnaalaste kohustuste täitmisel ja suutmatusele tagada piisaval määral riskide maandamine Läänemere keskkonna kaitsel.

Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

2019[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. a märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel. Samuti on noored tõstatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias, mitmed kliimanoored võtsid osa ka tänavusest Arvamusfestivalist, kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga. Fridays For Future Eesti vedas eest mitmesuguseid avalikke sündmusi septembris toimunud kliimanädalal.
  • Keskkonnakirves – eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit. Nii meedias kui ka väiksemates ringides on jäänud kõlama väited, nagu võiks Eesti metsade intensiivsem majandamine olla kliimakriisi päästerõngas. Samuti on kostunud väiteid, justkui vanad metsad oleksid suured süsiniku heitjad ja vajaksid seetõttu noorendamist. Selline käsitlus on aga väär – vanad metsad on mitmete uuringute põhjal hoopis väga olulised süsiniku sidujad ning kliimamuutuste leevendamine on saavutatav eelkõige hoides ja taastades metsade looduslikkust.

2018[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg “Ökoloogika”, mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud aastast pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik “Meie Eesti”. Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda.
  • Keskkonnakirves – keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset. Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev. VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud.

2017[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – Asko Lõhmus ja Raul Rosenvald nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid 2017. aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust.
  • Keskkonnakirves – Keskkonnaamet, kes andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Tiitli andmise peamine ajend ei olnud mitte harjutusvälja rajamine, vaid otsuse tegemise viis.

2016[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski. Eesti Kaupmeeste Liit vääris esiletõstmist, kuna ei jäänud ootama nn kilekotimääruse kehtestamist. Omaalgatuslikult astuti samme, et vähendada õhukeste kilekottide tarbimist, kaotades poodide kassadest tasuta kilekotid. MTÜ Tervikring algatus Topsiring jäi silma praktiliste lahendustega ühekordsete topside vähendamiseks suurüritustel. Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski avatud Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala Pärnus näitas, et mujal maailmas levinud pakendivaba poodlemine on võimalik ka Eestis.
  • Keskkonnakirves – Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis ja Riigikogu otsusega alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid.

2015[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimise alustamise.
  • Keskkonnakirves – Riigikogu ja Vabariigi Valitsus Eesti kliimapoliitika lühinägelikkuse eest.

2014[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitsealade moodustamine
  • Keskkonnakirves – Eesti Keemiatööstuse Liit kampaaniaga “Meie õnn on meie maavarad”

2013[muuda | muuda lähteteksti]

2012[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – Tartu Valla initsiatiivil Äksi külla rajatud Jääaja Keskus
  • Keskkonnakirves – Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju

2011[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raia
  • Keskkonnakirves – majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

2010[muuda | muuda lähteteksti]

2009[muuda | muuda lähteteksti]

2008[muuda | muuda lähteteksti]

2007[muuda | muuda lähteteksti]

2006[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]