Aadu Ritso

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aadu Ritso (aastani 1939 Aleksei Ritson, 13. september 1915 Petrograd18. jaanuar 2010)[1][2] oli Eesti tehnikateadlane. Ta oli Olga Kistler-Ritso vend.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aadu Ritso oli arsti poeg.[3]

Lõpetas 1935 Viljandis gümnaasiumi ja 1947 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna; tehnikakandidaat (1952, Leningradi Raudteetranspordi Instituut), väitekiri "Технология получения качественного мела из озерного сырья в условиях Эстонской ССР". Õppis 1936–1941 TTÜ ehitus- ja mehaanilise tehnoloogia osakonnas. 1941 Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tekstiilitööstuse Peavalitsuses vaneminsener-mehaanik. 1941–1943 mobiliseerituna Nõukogude armees. Oli 1943–1952 Eesti Teaduste Akadeemia Tööstusprobleemide Instituudis (aastani 1947 MN j.a Tööstuse teadusliku Uurimise Keskinstituudi) vanemtehnik, grupiinsener, tööstustehnoloogia labori töödejuhataja ja projektide konstruktsioonide büroo ülem, 1954–1957 Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi toorainete labori juhataja ja 1957–1963 Ministrite Nõukogu Eesti Riikliku Teadustehnilise Komitee (hilisem Riikliku Teadusliku Uurimistööde Komitee) peaspetsialist masina- ja aparaadiehituse alal. 1948–1954 TTÜ tööstusökonoomika kateedri assistent ja 1963–1992 TTÜ metallide tehnoloogia kateedri teadur, 1963–1983 dotsent. 1949–1961 ka Üleliidulise Finantsinstituudi Tallinna õppe-konsultatsioonipunkti õppejõud.[3]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema uurimisvaldkonnad olid ehitusmaterjalide (järve kriitkeramsiit, glaukoniitpigment, kukersool) ning magnetpehmete liitmaterjalide tootmise tehnoloogia ja kasutamine, Eesti masina- ja aparaadiehituse insenerimõtte areng ja õppemetoodilised probleemid. Tal on umbes 100 teadustrükist ja 6 autoritunnistust.[3]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vooltootmine. Tartu, 1946
  • Metallkeraamiliste magnetjuhtmaterjalide uurimine. Tallinn, 1966
  • Reduktorite võrdluskatsete teostamine ja soovituste väljatöötamine sobiva hammasrataste materjali valikuks tehas "Norma" tingimustes. Tallinn, 1968
  • Eesti esimese põlve tehnikaharitlastest ja mehaanikainsener Villem Reinokist. // Insenerikultuur Eestis. 1. Tallinn, 1992.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.kodulugu.ee/article/524923
  2. [1]
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.