Aa Hooldekodu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aa Hooldekodu (ka Häcke OÜ Aa hooldekodu, OÜ Häcke Aa Hooldekodu) on hoolekandeasutus Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa külas kunagise Aa mõisa härrastemajas.

Hooldekodu on eraettevõttele rendile antud. 2009. aastal läks see üle riiklikust omandist munitsipaalomandisse. 2012. aastal korraldas Lüganuse vald enampakkumise mõisakompleksi ja hooldekodu müügiks, mille võitis MTÜ Vahtra Hooldemaja. Senine rentnik OÜ Häcke vaidlustas enampakkumise kohtus.[1]

Härrastemajal on kolmekorruseline juurdeehitis, mis valmis 1981.

Hooldekodu tegeleb põhiliselt vanurite hooldamisega.

Aa Hooldekodu juhataja on Ilmar Köök.

Aprillis 1999 elas hooldekodu ruumides 75 hoolealust ja 13 põgenikku. Teistel andmetel oli seal sama aasta mais 59 hoolealust ja 11 põgenikku.

Detsembris 2003 oli hooldekodus 170 hoolealust ja 50 töötajat.

Teised asutused hooldekodu ruumides[muuda | muuda lähteteksti]

Pool juurdeehitise kolmandast korrusest on olnud Aa naiste- ja laste turvakodu käsutuses.

Aastatel 1993 ja 1998 on sinna paigutatud ka asüülitaotlejaid. Augustis 1998 toodi Maardu hotellist Gabriel turvakodu ruumidesse üle 15 iraaklast, kes jäid sinna 2000. aastani, mil nad viidi üle Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusse. Seda peatuspaika nimetati Aa pagulaskeskuseks (juhataja Indrek Kullam). Seal elas ka teistest maadest pärit varjupaigataotlejaid.

Kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Hooldekodul on oma kalmistu, mis jääb Aa vanadekodu südamest linnulennult umbes 700 meetri kaugusele läände.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aa vanadekodu asutati 1924. aastal. Esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris 1923, ametlik avapidu toimus jaanuaris 1924.

Aastal 1939 paigutati Aa vanadekodusse Vohnjas koopas elanud Liisa ja Elviine Krüüger.

Nõukogude ajal tegutses ta invaliididekodu nime all, hiljem Aa Internaatkodu nime all. Hoolealused olid eelkõige vaimuhaiged ja vaimupuuetega inimesed.

Enne rendile andmist oli hooldekodu direktor Vaike Salveste. Jumalateenistusi pidas Enn Salveste.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Inimesed koopas, Maaleht, 7. detsember 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]