A-Galerii
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
A-Galerii on 1994. aastal asutatud Eesti autoriehete kodugalerii. A-Galerii esindab rohkem kui sadat kohalikku ja siinse kultuuriväljaga seotud ehtekunstnikku. Galerii tegutseb Tallinna vanalinnas Hobusepea tänav 2 aadressil kullassepamanufaktuuri, hilisema ARS Juveeli ja tänase Kunstnike Liidu hoones, kus täna asuvad paljude kunstnike tööruumid.
Toimides nii müügi- kui ka näitusepinnana esindab A-Galerii mitut Eesti kutseliste ehtekunstnike põlvkonda. Galerii asutasid ja seda juhivad kunstnikud. Külastajatel on võimalus ehteid galeriist osta.
Näitusetegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Lisaks ehtekunstnike originaalloomingu müügile, tutvustatakse A-Galeriis kohalikule ja rahvusvahelisele publikule autoriehteid igakuiste näituste kaudu, mida eksponeeritakse ajaloolises seifis ning galerii akendel. Viimased on just koroonapandeemia ajal saanud palju tähelepanu[viide?].
A-Galerii näitusepindu iseloomustab avatus – ollakse avatud nii noortele iseteadlikele radikaalidele, arglikele alustajatele, traditsioone kandvatele juubilaridele, külalistele väljastpoolt Eesti piire, tugeva kontseptsiooni esitajatele kui ka assortiikarbi pakkujale. Näitustega on antud A-Galeriile edasiviiv kunstiline mõõde, ostupublikule väike kunstihariduslik ekskurss, kunstnikele tavalisest suurem auditoorium ning, mis samuti oluline, võimalus liigendada igapäevategevust pidulikumate etteastetega. Näitusel saab ka seeriaehe, kunstniku viljeldav tehnika või kasutatav materjal sõltuvalt kontekstist teistsuguse positsiooni, olulisema tähenduse.[1]
Igal sügisel korraldab galerii järgmise aasta näituseprogrammiks avatud konkursi.
SEIF[muuda | muuda lähteteksti]
SEIF on näitusepinnana kasutusel alates 2005. aastast ning keskendub kutseliste ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. SEIFI on oodatud kunstnikud, kirjutajad ja uurijad, kelle looming lähtub kaasaegsetest ehtekunsti- ja käsitööpraktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga laiemalt.
AKNAD[muuda | muuda lähteteksti]
AKNAD on 2019. aastal A-Galeriis kasutusele võetud mikronäituste platvorm, millega pakutakse kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või varem nähtud loomingut kompaktses formaadis ning laiendada A-Galerii näitusepinda avalikku ühiskasutatavasse linnaruumi. AKENDEL eksponeeritakse nii üksikprojekte kui kollektiivselt loodud väljapanekuid, mis puudutavad kaasaegset ehtekunsti ning käsitöölisi praktikaid visuaalkultuuri kontekstis.
AKNAD on Tallinna vanalinnas Hobusepea ja Pika tänava nurgal ning on loodud 1891. aastal kullassepaäri vaateakendeks. AKNAID on viis: üks suur ja neli väikest. AKNAD ootavad möödujaid ööl ja päeval, iga ilmaga.
Galerii ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
A-Galerii loodi 1994. aastal. See oli julge ja ettevõtlik samm, mille taha koondusid 32 ehtekunstnikku. Ühiselt rajati galerii Eesti Kunstnike Liidu Hobusepea tänava majja (praegune HOP-galerii). 2005. aastal koliti avaramatesse ruumidesse Hobusepea ja Pika tänava nurgal, kus galerii asub tänagi. Hobusepea 2 maja on ümbritsetud põnevast ajaloost, mis ulatub rohkem kui saja aasta taha.
Pika tegutsemisaja jooksul on A-Galeriiga liitunud veel kümneid ehtekunstnikke. Kõik A-Galeriisse kuuluvad või esindatud kunstnikud on omandanud professionaalse erialase hariduse. A-Galerii esindab ka loomingulisi kollektiive ja ehtebrände, mille taga on tihti noorema põlvkonna disainerid.
A-Galerii teeb veel eriliseks see, et galerii kohal, maja ülemistel korrustel asuvad ka paljude kunstnike tööruumid ning seeläbi on galeriis võimalik hõlpsasti teostada eritellimusi ning luua kontakte ehete loojate ja nende kandjate vahel.
Hobusepea 2 hoone ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Hobusepea 2 asuva maja ehitas kullassepp Joseph Kopf (1867–1930). Joseph Kopfi suguvõsa oli pärit Saksamaalt, aga tema elu ja tegevus olid seotud Eestiga. Aastatel 1881–1885 õppis ta kullassepatööd Tartu meistri Johan Julius Stammi juures, siis rändas sellina Peterburi. Juba 1891. aastal oli ta niivõrd edukas, et sai avada Tallinna vanalinnas oma kullassepatöökoja. Firma oli enne Teist maailmasõda Eestis väga tuntud ja tegeles nii lauahõbeda tootmisega kui ka unikaaltellimustega. Nüüdseks on Kopfi nimi küll vajunud unustusse, sest firma natsionaliseerimise tulemusena sai sellest Kunstitoodete Kombinaat.
Maja valmis 1891. aastal. Algul oli fassaad rikkalikumalt kaunistatud, kuid hiljem välimust lihtsustati. Huvitavaim fakt maja ehitusest on, et tänavapoolne sein jäeti algul ehitamata, et oleks võimalik tõsta raske stants ja valts keldrisse. Alles pärast seda ehitati fassaad valmis. Majas asus tootmistehas ja esinduspood. Samas olid nii kontor, tootmisruumid, ruumid pakendite valmistamiseks, ruumid klaasitööde jaoks, müügisaal kui ka Kopfi enda pere eluruumid. Kopf ise elas perega teisel korrusel koridorist paremat kätt jäävates ruumides, kus asus ka tema kontor. Kunstikombinaadi ajal tegutses nendes ruumides niinimetatud kulla tuba, kus valmistati kullast ehteid.
Kopfi firma üks suuremaid üleelamisi oli poe vaateakna röövimine 1925. aasta talvel. Hobusepea tänava poolne aken purustati ja sellelt varastati ehteid miljoni marga ulatuses, mis tegi sellest esimese vabariigi aja suurima rahalise väärtusega röövi. Sellele järgnenud aeg pidi olema Kopfi firmale raske, kuna kurjategijaid ei tabatud ja ehted kadusid jäljetult. Firma jätkas siiski tegutsemist, ning peale suurt röövi lukustas ka Joseph Kopf vaateakendelt väärtuslikumad ehted ööseks seifi.
Originaalis sai esimesel korrusel asuvasse seifi läbi maja teise korruse (läbi Kopfi kontori, kuhu sai lihtsalt keerdtreppi mööda alt poeruumidest) ning suure raudukse avamiseks oli vaja kahte võtit, millest üks asus poe juhataja ja teine Kopfi käes. Peale natsionaliseerimist on see olnud kasutuses materjalilaona kus hoiti väärismetalle ja -kive. Lisaks asus seifi põrandas veel üks väiksem seif, mis pole kahjuks säilinud. Ei ole teada, mida väärtuslikku hoiti seal Kopfi ajal, kuid ühe endise töötajaga vesteldes sain teada, et Kunstikombinaadi ajal hoiustati seal relva. Kas seda kunagi ka turvalisuse huvides vaja läks, pole teada.
Nõukogude Liidu tekkimisega firma muidugi natsionaliseeriti, nagu paljud teised. Kuid tegevus Hobusepea majas ei peatunud. Paljud endised töötajad jäid edasi tööle ja keldris olev mitmetonnine stants jätkas oma tööd ehete ja tarbeasjade tootmises. Seesama, tublisti üle saja-aastane masin on muide kasutusel veel tänapäevalgi ja kuigi publiku eest keldris varjul, on see üks maja uhkusasjadest.
2021. aasta seisuga kuulub maja Eesti Kunstnike Liidule.[2]
A-Galerii kunstnikud[muuda | muuda lähteteksti]
Galerii kunstnike kogukonda kuulub nii galerii asutajaid kui ka hiljem galeriiga liitunud loomeinimesi.
|
|
|
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tiina Käesel (2014). "Seif alates aastast 2005". "A-galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat". Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2021. Vaadatud 22.07.2021.
- ↑ Katarina Kotselainen (2014). "Hobusepea 2 maja ajalugu". "A-galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat". Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2021. Vaadatud 22.07.2021.