Mine sisu juurde

2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised

Allikas: Vikipeedia

2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised. toimusid 8. novembril 2022. Tegu on nn vahevalimistega (midterm elections). Ametis olev president oli demokraat Joe Biden, kes valiti aastal 2020. Demokraatidel oli enamus nii Esindajatekojas (2 kohta) kui ka senatis (asepresident Kamala Harris oli nn viigimurdjaks (tie-breaker)).

Ümbervalimisele kuulusid teiste hulgas:

  • kõik 435 Esindajatekoja kohta.
  • Senati 35 kohta 34 osariigis – nn kolmanda klassi senatikohad, mis viimati valiti 2016. aastal. Lisaks toimus erivalimine Oklahomas, kus vabariiklane Jim Inhofe (kes viimati valiti aastal 2020) otsustas lõppeva, 117. kongressi lõpus erru minna.
  • Kubernerid (Governor) 36 osariigis.
  • Peaprokuröride (Attorney General) valimised 30 osariigis.
  • Osariigisekretäride (Secretary of State) valimised 27 osariigis.
  • Laekurite (Treasurer) valimised 27 osariigis, lisaks erivalimine Utah's.
  • Seadusandlike kogude (State Legislature) valimised 46 osariigis, lisaks erivalimised kolmes osariigis: Louisianas, Mississippis ja New Jerseys.
  • Linnapeade valimised (teiste hulgas Los Angeles ja Washington)

Päevakajalisteks teemadeks olid inflatsioon ja kütusehinnad,[1][2] abordiõigused Roe vs. Wade'i tühistamise järel, lastevanemate õigused koolide õppekavade üle,[3] kuritegevus[4] ja illegaalne immigratsioon.[5]

Valimiste eel ennustati suuremat edu vabariiklastele Bideni ja demokraatide madalate rahuloluhinnangute tõttu, arvati, et vabariiklased võidavad kontrolli Esindajatekoja üle ja võisid võita ka kontrolli senati üle.[6]

Tulemusteks oodatud suurem vabariiklaste võit ehk "punane laine" (red wave) jäi aga toimumata, vabariiklaste edu pärssis suuresti abordiõiguste küsimus ning paljudes osariikides vabariiklaste suhteliselt ekstreemsed kandidaadid, ka endise president Donald Trumpi toetus rääkis tihti vabariiklaste kandidaatide kahjuks.[7] Vabariiklased võitsid kontrolli Esindajatekoja üle, kuid kõigest viiekohalise enamusega.[8] Demokraadid aga säilitasid kontrolli senati üle ja võitsid 1 koha juurde (Pennsylvanias), võites ka Georgias 6. detsembril toimunud teise vooru.[9][10] Ka kubernerivalimiste tulemused suuresti ei muutunud – demokraadid võitsid juurde kolm vaba kohta (Arizona[11], Maryland ja Massachusetts), samas Nevadas teiseks ametiajaks kandideerinud demokraat Steve Sisolak kaotas vabariiklane Joe Lombardole. Ka peaprokurörid muutusid ainult kahes osariigis – Iowa läks demokraatidelt vabariiklastele, Vermont vabariiklastelt demokraatidele. Osariigisekretäridest muutus vaid üks – Nevada läks vabariiklastelt demokraatidele, laekurikohad läksid kolmes osariigis – Iowa, Kansas ja Wisconsin – üle vabariiklastele. Seadusandlikest kogudest võitsid demokraadid kontrolli vabariiklastelt Pennsylvania alamkoja, Minnesota ülemkoja ja Michigani mõlema koja üle.

Samas seni lillaks osariigiks (purple state) peetud Florida kuberner, vabariiklane Ron DeSantis valiti teiseks ametiajaks tagasi 19,4% eduga. DeSantise võitu peetakse ainsaks vabariiklaste suuremaks võiduks valimistel, on arvatud, et Trumpi ajastu on lõppemas DeSantise kasuks, arvatakse, et DeSantis võib saada vabariiklaste 2024. aasta presidendikandidaadiks.[12] Samas ei ole DeSantis veel langetanud otsust 2024. aasta presidendivalimiste üle, kuid Trump teatas 15. novembril 2022, et kandideerib uuesti.[13]

Valimistulemused märkisid suure polariseerumise jätku – vabariiklased parandasid tulemusi latiinode ning kõrghariduseta valgete ja mittevalgete seas[14], samas demokraadid parandasid oma tulemusi kõrgharidusega ja jõukamate valgete seas. Lisaks oli 18–29-aastaste valimisaktiivsus – 27 protsenti – suurim 2018. aasta vahevalimiste (31%) järel ja üks suuremaid viimase 30 aasta jooksul, nooremad valijad eelistasid ülekaalukalt demokraate.[15]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Saad, Lydia (31. oktoober 2022). "Economy Is Top Election Issue; Abortion and Crime Next". Gallup. Vaadatud 08.11.2022.
  2. ↑ Hunnicutt, Trevor; Bose, Nandita; Mason, Jeff (26. oktoober 2022). "Midterm elections outlook darkens for Biden's White House". Reuters. Vaadatud 08.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Harb, Ali (31. oktoober 2022). "US midterm elections: What are the key issues?". Al Jazeera. Vaadatud 08.11.2022.
  4. ↑ Brenan, Megan (28. oktoober 2022). "Record-High 56% in U.S. Perceive Local Crime Has Increased". Gallup. Vaadatud 08.11.2022.
  5. ↑ Hesson, Ted; Morgan, David; Lange, Jason (5. oktoober 2022). "Republicans have edge on crime, immigration ahead of U.S. midterms -Reuters/Ipsos poll". Reuters. Vaadatud 08.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Rohemäe, Maria-Ann (8. november 2022). "Miljonid ameeriklased valivad esindajatekoda ja senaatoreid". ERR. Vaadatud 08.11.2022.
  7. ↑ Kaju, Andreas (14. november 2022). "Andreas Kaju: demokraadid just ei võitnud, aga Trumpi tiim kaotas". ERR. Vaadatud 18.11.2022.
  8. ↑ "Vabariiklased taastasid kontrolli USA esindajatekoja üle". ERR. 17. november 2022. Vaadatud 18.11.2022.
  9. ↑ "USA vahevalimistel jäi senat demokraatide kätte". ERR. 13. november 2022. Vaadatud 18.11.2022.
  10. ↑ "Demokraadid võitsid Georgia osariigis senativalimised". ERR. 7. detsember 2022.
  11. ↑ "Demokraadid võitsid Arizona kubernerivalimised". ERR. 15. november 2022. Vaadatud 18.11.2022.
  12. ↑ "Florida kubernerist Ron DeSantis võib olla vabariiklaste järgmine presidendikandidaat". ERR. 11. november 2022. Vaadatud 18.11.2022.
  13. ↑ "Uuring: DeSantis võib vabariiklaste sisevalimistel Trumpi alistada". ERR. 15. november 2022. Vaadatud 18.11.2022.
  14. ↑ Teixeira, Ruy (6. november 2022). "Democrats' Long Goodbye to the Working Class". The Atlantic. Vaadatud 18.11.2022.
  15. ↑ Lopez, Ashley (10. november 2022). "Turnout among young voters was the second highest for a midterm in past 30 years". NPR. Vaadatud 18.11.2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2022._aasta_Ameerika_Ühendriikide_valimised&oldid=6555172"