1851. aasta Prantsusmaa riigipööre
1851. aasta Prantsusmaa riigipööre | |||
---|---|---|---|
Louis-Napoleon Bonaparte (paremal) koos teiste vandenõulastega riigipöörde ööl | |||
Toimumisaeg | 2. detsember 1851 | ||
Toimumiskoht | Prantsusmaa | ||
Tulemus |
Riigipööre õnnestub:
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Kaotused | |||
|
1851. aasta Prantsusmaa riigipööre (koodnimi operatsioon Rubicon) oli eneseriigipööre 2. detsembril 1851 Prantsusmaal. Selle viis läbi president Louis-Napoléon Bonaparte (hilsem keiser Napoleon III), kes ajastas selle Napoleoni kroonimise (1804) ja Austerlitzi lahingu (1805) aastapäevale. Louis-Napoleon Bonaparte saatis parlamendi laiali ning andis presidendile diktaatori õigused. Aasta hiljem päädis see Teise Prantsusmaa Keisririigi rajamisega.
Louis-Napoleon Bonaparte, keiser Napoleon I vennapoeg, kartis, et peab 1852. aastal võimust loobuma ning otsustas võimu säilitamiseks ja reformide sisseviimiseks võimu haarata. Reformide hulka kuulus näiteks meeste üldise valimisõiguse taastamine. Paar päeva hiljem andis põhiseadusreferendum talle õiguse kirjutada uus põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi oli presidendil rohkem võimu ja pikem ametiaeg. Aasta pärast võimu haaramist kuulutas ta end keisriks ning võttis keiserlikuks nimeks Napoleon III.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Margadant, Ted (1979). French Peasants in Revolt: The Insurrection of 1851.
- John Burt Halsted, toim (1972). December 2, 1851: contemporary writings on the coup d'etat of Louis Napoleon. Anchor Books.
- Hugo, Victor (1852). Napoléon le Petit.
- Marx, Karl (1852). The Eighteenth Brumaire of Louis Napoleon.