Žyrovičy

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Žyrovičy

valgevene Жыровічы * / Žyrovičy *transkriptsioon: Žõrovitšõ
vene Жировичи Žirovitši

Vapp
Žyrovičy vapp

Elanikke: 2295 (2009)[1]

Koordinaadid: 53° 1′ N, 25° 21′ E
Žyrovičy (Valgevene)
Žyrovičy

Žyrovičy (transkribeerituna Žõrovitšõ, valgevene keeles Жыровічы, poola keeles Żyrowice või Żyrowicze) on küla (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Słonimi rajoonis, Žyrovičy külanõukogu halduskeskus. Asulas oli aastal 2005 2570 elanikku, aastal 2009 aga 2295 elanikku.

Žyrovičy suurimaks vaatamisväärsuseks on õigeusu kiriku valduses olev klooster, mille hooned pärinevad XVII–XVIII sajandist. Ka paljud selle küla majad on sel ajal ehitatud. Külas on kolm kirikut, küla lähistel asub ka neljas, XVIII sajandi lõpus rajatud puidust õigeusu kirik. Kloostris asub Jumalaema kujutav imettegev ikoon mõõtmetega 5,6 x 4,4 cm. Tegemist on ilmselt väikseima neitsi Maarjat kujutava ikooniga maailmas.

Külas on keskkool ja kunstikool; seal asub ka põllumajandustehnikum. Asulas on palju käsitööga tegelevaid ettevõtteid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Žyrovičy alguseks loetakse aastat 1493, mil selle piirkonna valitsejaks sai Soltan, kes ehitas paika, kus kuulduste kohaselt olevat aastal 1470 leitud Jumalaema kujutav imettegev ikoon, kiriku. Kiriku ümber hakkas kasvama Žyrovičy küla. Asula kuulus toona Navahradaki vojevoodkonda Słonimi maakonda.

Žyrovičy kloostris pandi XV sajandil kirja valgevenekeelsed Žyrovičy evangeeliumid, mis on heaks näiteks tolleaegsest kirjakunstist ja miniatuuridest. Käsikirjad olid kloostris XIX sajandi keskpaigani, tänapäeval säilitatakse neid Leedus.

Aastal 1624 sai Žyrovičyst alev. Asula oli Leedu alade kreekakatoliku kiriku keskuseks, olles ühtlasi ka kaubanduskeskus. Aastal 1655 põletasid aga kasakad asula ja sealse kloostri maha.

Poola jagamisel läks Žyrovičy Venemaa koosseisu aastal 1795. Alev oli aastail 18101828 kreekakatoliku kiriku Bresti piiskoppide residents, aastail 1828–1838 Leedu uniaatide keskus, aastail 18401845 õigeusu kiriku Leedu piiskopkonna keskus. Asulas peeti kolm korda aastas laata.

Kuni 1917. aastani oli Žyrovičy Venemaa Keisririigi koosseisus, 19191939 kuulus Poolale. 19391991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. Alevi staatuse kaotas asula aastal 1940.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]