Sotsiaalne mõju

Allikas: Vikipeedia

Sotsiaalse mõju all mõistetakse otsest vastust teise isiku või grupi poolt välja kutsutud välistele mõjutustele, mis avaldub hoiakute ja käitumise muutustes.

Selle nähtuse ilmekamad näited on Stanley Milgrami 1974. aastal läbi viidud võimule allumise katse või Solomon Aschi katse joonte pikkuse määramiseks. Sotsiaal-kognitiivse teooria järgijad on viimastel aastatel uurinud seesmiste ja väliste eesmärkide mõju informatsiooni töötlemisele ja otsuste tegemisele sotsiaalse mõju kontekstis. Sotsiaalse mõju olulised komponendid on konformsus ja järeleandlikkus. Järeleandlikkuse all mõistetakse vastust välisele mõjule, mille eesmärk on mõjutatava soovitud käitumine. Peamisi motivatsioone on kolm: püüdlus täpsuse poole, kuuluvusvajadus ning positiivse mina-kontseptsiooni säilitamise vajadus[1].

Nähtust selgitav uuring[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal avaldasid Ameerika Ühendriikides asuva Marylandi Ülikooli teadurid uurimuse sotsiaalse mõju toimest paranormaalsetele uskumustele, võrreldes populaarse ja teadusliku toetuse erinevusi. Oletati, et kaldutakse rohkem uskuma teooriaid, mis on populaarsed ning millele on olemas teaduslik tõendus. Katses osalejatele näidati lühikest videot meeltevälise taju kohta andes igaühele erinevat taustainformatsiooni.

Katse käik[muuda | muuda lähteteksti]

Katses osalejad olid üliõpilased riiklikus ülikoolis, katsele saabudes täitsid nad küsimustiku üldiste demograafiliste andmete kohta ning andsid hinnangu oma uskumusele, kas meelteväline taju on olemas. Instruktsioonide kohaselt uuriti indiviidi reaktsiooni tõendusele meeltevälise taju olemasolu kohta. 160 katsealusele jagati nelja erinevat taustainformatsiooni:

  • 25% üldsusest usub nähtusesse ning teadus eitab selle olemasolu
  • Rohkem kui 90% üldsusest usub nähtusesse ning teadus eitab selle olemasolu
  • 25% üldsusest usub nähtusesse ning teadus muutub nähtuse suhtes üha avatumaks
  • 90% üldsusest usub nähtusesse ning teadus muutub nähtuse suhtes üha avatumaks

Pärast instruktsioonide andmist vaatasid katses osalejad lühikest videoklippi kaartide äraarvamisest ning täitsid hiljem küsimustiku meeltevälise taju kasutamise kohta antud ülesande juures.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Katse tulemusena selgus, et enim usuti meeltevälise taju olemasolusse juhul, kui arvati, et nähtust toetab nii üldsus kui ka teadus. Kõige väiksem oli usk juhul, kui arvati, et üldsus kahtleb ja teadus toetab olemasolu. Töö autorid jõudsid järeldusele, et eriti meelsasti usuti paranormaalse nähtuse olemasolusse kui arvati, et ka laiem üldsus teeb seda. Üllatuslikult selgus, et kui osalejad pidasid nähtust ebapopulaarseks, siis teaduse toetus pigem kahandas uskumist. Autorid on tulemuste võimalikuks selgitamiseks välja pakkunud, et katsealused kujundasid seisukoha kohe, kui said teada, kui populaarne antud nähtusesse uskumine on. Populaarse väite korral oli sellesse uskumine lihtsam. Ent ebapopulaarse väite korral kaaluti ka teaduse arvamust. Samuti oletasid uurijad, et kuna teaduse poolt toetamata seisukohtade levik avalikkuses on alati toimunud, tundus see osalejatele vähem häiriv kui ebapopulaarsus üldsuse silmis, tegu oli harjumuspärase situatsiooniga muidu uudses olukorras[2].

Võimalikke selgitusi katsetulemustele[muuda | muuda lähteteksti]

Konformsuse ilmnemist soodustab oluliselt situatsiooni ebakindlus, mille all võib mõista ka tundmatut nähtust, mille kohta arvamuse avaldamiseks on olemas liialt vähe informatsiooni. Sellistes olukordades kiputakse otsuste tegemisel kasutama heuristikuid. Heuristikute all mõistetakse nii-öelda rusikareegleid või otseteid, mille abil otsuseid vastu võtta. Teiste inimeste arvamus on suurepäraseks sääraseks heuristikuks, mida kasutada. Olukorras, kus inimesed on ebakindlad iseenda arvamuses, ülesanne on keerukas ning saada on vähe informatsiooni, muudetakse hoiakuid nii avalikkuses kui ka sisemuses. Sellist sotsiaalse mõju protsessi nimetatakse informatsiooniliseks mõjuks. Informatsioonilist mõju tugevust mõjutab ka indiviidi enesekindlus. Oluliseks faktoriks sotsiaalse mõju avaldumisel on suhtumine mõju allikasse[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Robert B. Cialdini and Noah J. Goldstein; SOCIALINFLUENCE:Compliance and Conformity, Annu. Rev. Psychol. 2004. 55:591–621 doi: 10.1146/annurev.psych.55.090902.142015
  2. Heather Ridolfo, Amy Baxter, Jeffrey W. Lucas; SOCIAL INFLUENCES ON PARANORMAL BELIEF: POPULAR VERSUS SCIENTIFIC SUPPORT; http://www.uiowa.edu/~grpproc/crisp/crisp.html, Volume 15, No. 3, Published: February 7, 2010
  3. Richard J. Crisp, Rhiannon N. Turner; Essential Social Psychology, 2010, lk 160-167