Leena

See artikkel räägib jõest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Leena (täpsustus).

---

Leena
Leena jõe valgla Leena jõe valgla
Lähe	Baikali järve lähedalt 53° 56′ 8″ N, 108° 5′ 31″ E
Suubub	Laptevite merre 72° 24′ 43″ N, 126° 41′ 5″ E
Valgla maad	Venemaa
Valgla pindala	2 490 000 km²
Pikkus	4400 km
Langus	1640 m
Vooluhulk	17 000 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Kirenga, Vitim, Oljokma, Aldan
Vasakpoolsed lisajõed	Njuja, Viljui

Leena NSV Liidu postmargil (1959)

Jäätee mööda Leenat

Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Leena pikkus on 4400 km, valgla 2,49 miljonit km², keskmine vooluhulk suudmes umbes 17 000 m³/s.

Leena saab alguse Irkutski oblastis Baikali järve loodekalda lähedalt Baikali aheliku läänenõlvult. Algul voolab ta Leena-Angaraa platool edelasse, siis läände, Katšugis pöördub loodesse ja Žigalovos, kus temasse vasakult suubub Ilga, põhja. Ust-Kut on ainus koht, kus Leena kohtub raudteega. Seal pöördub jõgi kirdesse. Jõe paremal kaldal asub Makarovo, selle lähedal suubub temasse paremalt Kirenga ja selle suudmes asub Leena vasakul kaldal Kirensk. Kusagil sealkandis või Irkutski oblasti piiril jõuab jõgi Leena platoole. Leenasse śuubuvad paremalt Tšaja ja Tšuja, viimase suudmes ületab Leena Irkutski oblasti piiri ja jõuab Jakuutiasse. Kohe pärast seda suubub Leenasse paremalt Vitim ja selle suudmes on samanimeline asula. Selle lähedal on jõe vasakul kaldal Pelledui, edasi jõe paremal kaldal Jaroslavski ja vasakul kaldal Lensk. Seal pöördub Leena itta. Vasakul kaldal asub Njuja ning seal suubuvad Leenasse vasakult Njuja jõgi ja Derbe. Paremal suubub temasse Suur-Patom ja suubumiskohas on vasakul kaldal Tšapajevo. Seal jõuab korraks Leenani Taga-Baikali krai piir. Seejärel suubub Leenasse paremalt Oljokma ning suudmes on vasakul kaldal Oljokminsk ja paremal kaldal Zaretšnõi. Vitimi ja Oljokma suudme vahel jääb jõe paremale kaldale Patomi mägismaa. Vasakult suubuvad jõkke Namana ja Marha ning nende vahel on vasakul kaldal Horintsõ. Siis suubub Leenasse paremalt Tuolba ja suudmes on vasakul kaldal Sanõjahtahh. Seejärel voolab jõgi läbi Lenskije Stolbõ rahvuspargi. Edasi suubub temasse vasakult Sinjaja ja suudmes asub vasakul kaldal Sinsk. Seejärel suubub temasse paremalt Buotama ja suudme lähedal asub vasakul kaldal Mohsogollohh ja selle kõrval Pokrovsk. Sealkandis pöördub jõgi põhja ning voolab läbi vasakul kaldal oleva Jakutski ja paremal kaldal oleva Nižni Bestjahhi vahelt. Veel jääb vasakule kaldale Namtsõ. Paremalt suubub Leenasse Aldan ja selles kohas pöördub Leena loodesse. Aldani suudmest kuni peaaegu mereni asub Leena paremal kaldal Verhojanski mäestik. Leena paremal kaldal asub Sangar. Pärast seda suubuvad jõkke vasakult Viljui ja Linde ning paremalt Djanõška. Seejärel on Leena vasakul kaldal Bestjahh, Bahhanai ja Žigansk ning paremal kaldal Kõstatõam (viimases suubub Leenasse Sobolohh-Majan). Jõkke suubuvad vasakult Muna jõgi, paremalt Menkere ja Džardžan, vasakult Molodo ja paremalt Bjosjuke. Kahe viimase vahel asub vasakul kaldal Siktjahh. Edasi jäävad jõe paremale kaldale Kjusjur ja Verhojanski mäestiku põhjapoolseim mägi, 994 m kõrgune Sukuidahh-Hajata, aga vasakule kaldale jääb Tšekanovski ahelik. Seejärel moodustub tohutu Leena jõe delta ja jõgi suubub Laptevite merre.

Leena delta hõlmab umbes 30 tuhat km². Umbes 150 deltaharust suurimad on Trofimovski (70% vooluhulgast), Olenjoki ja Bõkovski haru (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).

Ülemjooksul on jõgi kärestikuline, org kitsas ja järsuveeruline. Ülemjooks ulatub Vitimi suudmeni. Keskjooksul org laieneb, ulatudes Oljokma suudmes 30 kilomeetrini. Jakutskist allpool voolab Leena laias orus soisel järverohkel madalikul. Alamjooksul jõeorg aheneb Verhojanski mäestiku põhjaosa ja Tšekanovski seljandiku vahel.

Leena on jääkattes ülemjooksul novembrist maini, alamjooksul oktoobrist juunini. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Leenale tekib ebaharilikult külma, pika ja lumevaese talve tingimustes harukordselt paks ja tugev jää ning sellepärast toimub igasuvine jääminek erilise võimsusega, sellega kaasnevad tohutud ummistused ja üleujutused. Kõige varem, aprilli lõpus algab jääminek Kirenski kandis ja liigub pikkamööda allavoolu, kuni jõuab alamjooksule juuni keskel. Järgnenud suuevee ajal kerkib veetase ülemjooksul 6–8, keskjooksul 10–15 ja alamjooksul kuni 18 meetrit.

Leena kaldad on väga hõredalt asustatud, ainsaks erandiks Jakutski piirkond, aga muidu võib naaberasulate vahele jääda sadu kilomeetreid taigat või tundrat. Kohtab niihästi mahajäetud kui ajutisi asulaid. Ainult kuuel asulal on Leena kaldal linna õigused. Need on lähtest suudme poole minnes Ust-Kut, Kirensk (vanim linn Leena kaldal, asutatud 1630), Lensk, Oljokminsk, Pokrovsk ja Jakutsk. Viimane neist on asutatud 1632 ja oma 289 tuhande elanikuga on ta Kirde-Venemaa suurim linn.

Kõige suuremad jõesadamad Leena kaldal on lähtest suudme poole minnes Ossetrovo (3500 km suudmest, asub Ust-Kutis), Kirensk, Lensk (2648 km, teenindab Mirnõi teemandikaevandusi), Oljokminsk, Pokrovsk, Jakutsk (1530 km), Sangar ja Tiksi (asub deltas, 0 km).

Maanteed asuvad Leena kaldal üksnes lühikeste lõikudena: Katšugist Žigalovoni, vasakul kaldal Lenskist Njujani ja Pokrovskist Namtsõni ning paremal kaldal Mohsogollohhi vastast kuni Nižni Bestjahhini.