Évinos
| Évinos | |
|---|---|
 Évinose jõgi (2022) | |
| Lähe | Vardoúsia mägi |
| Suubub | Pátra lahte |
| Valgla maad | Kreeka |
| Valgla pindala | 650 km² |
| Pikkus | 92 km |
| Parempoolsed lisajõed | Poriaris, Fidakia ja Gidomandriti |
Évinos (kreeka keeles Εύηνος, ka Φιδάρης Fidáris; vanakreeka Λυκόρμας Lykormas, Εὔηνος Euenos) on jõgi Kreekas. Jõgi on saanud nime müütilise Evenose järgi.[1]
Évinose jõgi saab alguse Píndose mäestikus asuvast Vardoúsia mäest, Korakase ja Axkouri tippude lähedalt. Ta voolab lõuna suunas läbi Aitoolia ja suubub Pátra lahte Galatáse küla lähedal, kunagise Kalydoni linna lähedal.[1] Peamised Évinose lisajõed on Kotsalos, Poriaris, Strepsianorema, Fidakia ja Gidomandriti.[2]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Jõe kuju varieerub, mägisemal alal olev ülemine osa sisaldab lookeid, voolusängi, kuristikke ja terrasse. Jõe keskmisest osast suudmeni on kogunenud setted ning jõge ümbitseb viljakas põllumaa.[2]
Jõeäärne taimestik on mitmekesine. Puudest kasvavad jõe ääres nulg, kastanipuu, seeder, värvitamm, paju ja plaatan. Lilledest kasvavad jõe naabruses kannikesed, orhideed, kellukased, sarikalised, liiliad ja koer-kibuvitsad. Jões elutsevad meriforell, angerjas, särg, konn, nastik ja saarmas.[2]
Suviti vähenevad jõe veevarud märgatavalt ja kuumematel suvedel jõgi kuivab ära, eriti suudme lähedal. Nähtus on süvenenud pärast paisu ehitamist.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Évinose on voolanud oma praegust rada pidi vähemalt 2300 aastat. Muutunud on peamiselt vaid suudme ümbrus. Jõe kanalit on 1959. aastal kunstlikult sirgendatud ning 1965. aastast on jõe deltat ulatuslikult rekultiveeritud.[3] 20. sajandi teisest poolest on täheldatud jõevee hulga vähenemist aastakümnete jooksul.[4]
Kuni 20 sajandi lõpuni polnud jõel ühtegi paisu.[3] 1980. aastatest otsiti Ateena suurpiirkonna veevarustussüsteemi lisa, sest Mórnose veehoidla ei katnud linna vajadusi ära. Sajandi lõpus otsustati kaasata veevarustussüsteemi Évinos. 1992. aastal algas Ágios Dimítriose lähedusel Évinose ülemjooksul paisu ehitus, mis valmis 2001. aastal. Samal ajal ehitati 29 kilomeetrine tunnel Évinose ja Mórnose vahele, mille kaudu liigutatakse 1995. aastast alates vett Mórnose veehoidlasse.[5][6][7]
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Kreeka mütoloogia kohaselt oli mütoloogilisel ajal jõe nimi Lycoramas. Kohalike seas oli jõgi tuntud ka kui Fidaris (φίδια ehk fídia tähendab kreeka keeles madu), sest ta lookleb nagu liikuv madu. Praeguse nime sai jõgi Aitoolia valitseja Evenose järgi, kes müüdi järgi uputas end jõkke, kui selgus, et ta ei saa kätte tema tütre Marpessa röövinud Idast.[1]
Jõe kohal ja ümbruses asuvad mitmed inimtekkelised mälestised nagu sillad ja veskid nii Bütsantsi ajast kui ka kaasaegsest Kreekast. Üks olulisemaid neist on Artotiva keskaegne sild, mis on suurim ühe kaarega sild Lääne-Kreekas. Sobiva ümbruse tõttu on jõel loodud ainus Kreeka kanuu-kajaki tippsportlastele mõeldud treeningkeskus.[2]
-
Évinos (2017) -
Évinose jõgi, vaade Bania sillalt (2007) -
Bania sild (2022) -
Vaade Évinosele Kalydoni akropolist -
Ágios Dimítriose paisu tõttu tekkinud veehoidla Évinosel -
Évinos Ágios Dimítriose paisu juures -
Raudteesild üle Évinose
.jpeg)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Evenos
- Evinochóri, jõe järgi nime saanud küla
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Evenus (Euenos)". Theoi. Vaadatud 5. detsembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Εύηνος Ποταμός". Δήμος Θέρμου. Vaadatud 6. detsembril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Piper, D. J. W; Panagos, A. G. (1981). "Growth patterns of the acheloos and evinos deltas, Western Greece". Sedimentary Geology. 28 (2): 111–132. DOI:10.1016/0037-0738(81)90060-9.
- ↑ GIAKOUMAKIS, S. G.; BALOUTSOS, G. (1997). "Investigation of trend in hydrological time series of the Evinos River basin". Hydrological Sciences Journal. 42 (1): 81–88. DOI:10.1080/02626669709492007.
- ↑ "Από το Μόρνο στον Εύηνο". GreekScapes. 22. jaanuar 2010. Vaadatud 22. detsembril 2023.
- ↑ Ντουνιάς; Καραβοκύρης; Νικολάου (november 2008). "Το φράγµα του Ευήνου - Σχεδιασµός, Κατασκευή, Πλήρωση και Λειτουργία" (PDF). TEE.
- ↑ Angelopoulos, A.; Soulis, V.; Malandraki, V. (2010). "GEOLOGICAL AND GEOTECHNICAL BEHAVIOUR OF EVINOS DAM FOLLOWING THE IMPOUNDMENT". Bulletin of the Geological Society of Greece. 43 (3): 1094–1103. DOI:10.12681/bgsg.11283 – cit. via eJournals.