Pliivalge: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 2. juuli 2019, kell 21:59

Pliivalgega kattunud pliiplekirull (keskajal tavaline viis pliivalge tootmiseks) Albrecht Düreri muuseumis Nürnbergis

Pliivalge on valge mürgine värvipigment, mis on olnud kasutusel alates antiikajast ja oli pikka aega maalikunstis kasutatav ainus valge pigment. Koostiselt on see aluseline pliikarbonaat, 2PbCO₃·Pb(OH)₂. Tegemist on kompleksühendiga, mis sisaldab nii karbonaat- kui hüdroksiidioone.

Värvainete indeksis on pliivalge tähised PW 1 (Pigment White 1) ja C.I. 77597, CAS-number on CAS 1319-46-6^[1].

20. sajandil keelati pigmendi kasutamine mürgisuse tõttu. Erandina on lubatud kasutada pliivalget sisaldavaid värve kunstiteoste restaureerimisel ja ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel^[2].

Sõnavara

Eesti keeles on varem kasutatud pliivalge kohta eksitavat terminit tinavalge^[3]^[4]^[5].

Saamine

Pliivalget leidub looduses mineraalsel kujul tserussiidis^[6], kuid selle mineraal kasutamisest pigmendi tootmiseks puuduvad teated^[7]. Pigmenti on juba vanaajal toodetud kunstlikult. Ühe retsepti järgi asetati pliiribad äädikhappesse savipottidesse, mis CO₂ ja reaktsiooni kiirendava soojuse tekitamiseks maeti sõnnikusse. Mõne kuu pärast kraabiti hapete mõjul plii pinnale tekkinud valge kirme maha ja kuivatati. Tänapäevani on säilinud ka rida hilisemaid retsepte pliivalge saamiseks.

Omadused

Pigment on hõbejas- kuni kreemjasvalge, pigmendina opaakne, hästi värvust andev ja hea katvusega. Värvuselt kõige soojatoonilisem kõigist valgetest pigmentidest. Õlivärvis kiirendab värvi kuivamist, sest pigment toimib katalüsaatorina õlide tardumise protsessis^[8]. Väga valguspüsiv, kuid võib aja jooksul tumeneda või kollastuda reageerides õhus leiduva väävliga või sulfiididega teistes maalimisvärvides.

Reaktsioonivõrrand pliivalge tumenemisel

[Pb(OH)]₂CO₃ + 2H₂S=2PbS + CO₂ + 3H₂O

Nagu kõik karbonaadid lahustub lahjendatud hapetes. Pliivalgega maalitud pinnad enamikul vanadel maalidel on väga hästi säilinud, hoolimata asjaolust, et pliivalge reageerimisel õhus leiduva väävliga tekib must pliisulfiid, mis näeb välja pliivalge tumenemisena. Samal põhjusel ei sobi pliivalge väävlit sisaldavate pigmentidega, nagu kinaver^[9] või litopoon^[10].

Pigment on mürgine pliisisalduse tõttu, mis on väga mürgine raskmetall, inimesele kantserogeense toimega, bioakumuleeruv ja reprotoksiline.

Kasutamine

Pliivalge ja tema valmistamine leiab esmakordset mainimist Theophrastose teoses "De Lapidibus" 4. sajandil eKr^[11]. Pigmenti on kasutatud alates antiikajast ja see oli 19. sajandi lõpuni parim ja olulisim valge pigment.

Kunstis

Pliivalget kasutati valges krundis maalidele, sest värvi hea katvuse tõttu sai väikese kogusega ära katta suure hulga puitu või lõuendit. Veel oli pliivalge tavaline teistele pigmentidele heleduse andmiseks ja asendamatu valguse ja valgustatud pindade kujutamisel maalikunstis. Pliivalge kuulus ka keskaegse raamatumaali oluliste pigmentide hulka. Pliivalge kasutamine on tuvastatud ka ikoonidel^[12]^[13]. Keskaegses polükroomses puuskulptuuris ja tahvelmaalis oli ta üks inkarnaadi põhikomponente, korduvalt tuvastatud ka Eestis asuvatel puuskulptuuridel^[14]^[15], samuti levinud värvide täiteainena.

Maalipigmendina on peale tahvelmaali kasutatud ka tekstiilidel, näiteks värvina ja metallilehe krundina Johann von Derfeldeni leinalipul v epitaaflipul 17. sajandist, mis praegu asub Tallinna Linnamuuseumis^[16].

Alles 20. sajandil ilmusid pliivalget asendama vähem mürgised tsinkvalge ja titaanvalge^[17].

Maalrivärvina

Pigment oli väga populaarne ka maalrivärvides, nii valge värvina kui heleduse andjana. Pliivalget lisati õlivärvidele mitte ainult toonimiseks, vaid ka värvi kuivamise kiirendamiseks. Seetõttu on igasugused vanad värvitud pinnad, mille värv on hakanud kooruma, potentsiaalne saasteallikas ja oht tervisele^[18].

Pliivalgel põhinev valge värv
1912. aasta reklaamleht nimetab seda koorumis- ja pragunemiskindlaks
Pliivalge linaõlivärviga värvitud puithoone
Värvipnnalt koorunud pliivärv enne 1948. aastat ehitatud majas
Pliivärvi eemaldamisel kannab tööline nitriilkindaid, kaitseprille, respiraatorit ja kaitserõivastust

Kosmeetikas

Pliivalget on kasutatud alates vanaajast kosmeetikatoodetes värviandjana^[19]. 1519. aastal mainitakse esimest korda Elizabeth I õukonnas ja üle Euroopa kasutatud populaarnset näo heledaks minkimise värvi ceruse de Venise, Venetian cerusemainitud^[20]:

"[Women] whyte theyr face, necke and pappis with cerusse." William Horman "Vulgaria Puerorum", 1519

See koosnes enamjaolt pliivalgest^[21]^[22].

Et piilvalge kosmeetikuna põhjusteb tervisehädasid, märgati 16. sajandil:

"The Ceruse or white lead which women use to better their complexion, is made of lead and vinegar; which mixture is naturally a great drier; and is used by chirurgions to drie up moiste sores. So that those women who use it about their faces, doe quickly become withered and gray headed, because this dowth so mightely drie up the naturall moysture of their flesh."Giovanni Lomazzo, A Tracte Containing the Artes of Curious Paintinge, Carvinge and Buildinge^[23]

1634. aastal avaldas Petrus Abbonus oma teoses "De Venenis", samuti Ambroise Paré on kirjutistes, et pliivalge kosmeetikumina on mürk. Sümptomitena tuuakse ära hammaste mustumine, kurgu ja hääle kähedaks muutumine, naha kuivamine ja juuste hallinemine^[24].

Ometi jäi pigment kosmeetikavahendina veel paarisajaks aastaks kasutusele, nii sisaldab Nicolas Lémery leksikon, mis 1721. aastal saksa keeles välja anti, pliivalgest kosmeetikatoodete tegemise õpetust^[25]. Vaatamata inimeste üha kasvavale teadlikkusele müüdi seda ka veel 19. sajandil^[26].

Hauapanusena leitud kosmeetikatoos pliivalge tablettidega, umbes 5. sajand eKr. Kerameikose arheoloogiamuuseumis Ateenas

Muud

Tänapäeval kasutatakse pliivalge asemel värvis enamasti titaandioksiidi, kuid kui ajalooliste hoonete taastamisel soovitakse imiteerida pliivalgest tehtud linaõlivärvi, mida kasutati kuni 19. sajandi keskpaigani, hallikat tooni, toonitakse värvi rohelise umbraga^[27].

Viited

Välislingid

[1] ttp://www.artiscreation.com/white.html#PW1

[2] ttps://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02006R1907-20100402&from=SL

[3] Hariduse- ja sotsiaalministri määrus tinavalge tarvitamise kohta maalritöödes. – Riigi Teataja, nr. 32, 25 aprill 1930

[4] Riigi Teataja, nr. 84, 4 oktoober 1935

[5] ttps://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2014/pdf/eraT-0-76_001_0012210.pdf

[6] ttps://www.mindat.org/min-1969.html

[7] ttp://www.webexhibits.org/pigments/indiv/recipe/leadwhite.html

[8] ttp://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/leadwhite.html

[9] ttps://colourlex.com/project/lead-white/

[10] ttps://sites.google.com/site/traditsioonilisedvarvid/pigmendid

[11] ttps://colourlex.com/project/lead-white/

[12] E. Mikko. "Tihvini Jumalaema" ikooni uuringud ja konserveerimine. Lõputöö. Tartu Kõrgem Kunstikool, 2017

[13] M. Varner. Pinnakatete roll tahvelmaalide stabiliseerimisel. Magistritöö. tartu, 2010

[14] ttp://rode.ekm.ee/edu/rode_esitluse_tekst_gymnaasium.pdf

[15] ttp://docplayer.net/34499764-Kunstiuuringud-maalikunsti-naitel-alar-nurkse.html

[16] Heige Peets. Lihtsamad anaüüsimeetodid. Õppematerjal tekstiilikonservaatoritele. 2008

[17] ttp://www.webexhibits.org/pigments/indiv/history/leadwhite.html

[18] ttp://kemikaalimaailm.sm.ee/kemikaalid/plii.html

[19] ttps://www.roemercohorte.de/index.php?id=56&l=en

[20] ttps://cleopatrasboudoir.blogspot.com/2013/09/venetian-ceruse.html

[21] ttps://news.nationalgeographic.com/2016/09/ingredients-lipstick-makeup-cosmetics-science-history/

[22] ttps://grassrootsshakespeare.com/blog/2015/10/22/queen-elizabeths-make-up-a-frightening-history-in-beauty/

[23] Of Cerusse and the Effects thereof. - Giovanni Paolo Lomazzo. A tracte containing the artes of curious paintinge, caruinge & buildinge. 1598

[24] A. Drew-Bear. Painted Faces on the Renaissance Stage: The Moral Significance of Face-painting Conventions. Bucknell University Press, 1994

[25] Cerusa. – Nicholas Lemery: Vollständiges Materialien-Lexicon. Zu erst in Frantzösischer Sprache entworffen, nunmehro aber nach der dritten, um ein grosses vermehreten Edition ... ins Hochteutsche übersetzt / Von Christoph Friedrich Richtern, [.... Leipzig: Johann Friedrich Braun, 1721. veerg 278-279]

[26] ttps://cleopatrasboudoir.blogspot.com/2013/09/venetian-ceruse.html

[27] ttps://www.ohtuleht.ee/289506/linaolist-lubjast-ja-kohupiimast-varvid

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]

@@ 45. rida: / 45. rida: @@
 === Kosmeetikas ===
-Pliivalget on kasutatud alates vanaajast [[kosmeetika]]toodetes värviandjana<ref>https://www.roemercohorte.de/index.php?id=56&l=en</ref>. 16. sajandil [[Elizabeth I]] õukonnas ja üle Euroopa kasutatud populaarne näo heledaks minkimise värv ''ceruse de Venise'', ''Venetian ceruse'' koosnes enamjaolt pliivalgest<ref>https://news.nationalgeographic.com/2016/09/ingredients-lipstick-makeup-cosmetics-science-history/</ref><ref>https://grassrootsshakespeare.com/blog/2015/10/22/queen-elizabeths-make-up-a-frightening-history-in-beauty/</ref>.
+Pliivalget on kasutatud alates vanaajast [[kosmeetika]]toodetes värviandjana<ref>https://www.roemercohorte.de/index.php?id=56&l=en</ref>. 1519. aastal mainitakse esimest korda [[Elizabeth I]] õukonnas ja üle Euroopa kasutatud populaarnset näo heledaks minkimise värvi ''ceruse de Venise'', ''Venetian ceruse''mainitud<ref>https://cleopatrasboudoir.blogspot.com/2013/09/venetian-ceruse.html</ref>:
+:''"[Women] whyte theyr face, necke and pappis with cerusse."'' William Horman "Vulgaria Puerorum", 1519
+See koosnes enamjaolt pliivalgest<ref>https://news.nationalgeographic.com/2016/09/ingredients-lipstick-makeup-cosmetics-science-history/</ref><ref>https://grassrootsshakespeare.com/blog/2015/10/22/queen-elizabeths-make-up-a-frightening-history-in-beauty/</ref>.
+Et piilvalge kosmeetikuna põhjusteb tervisehädasid, märgati 16. sajandil:
+:''"The Ceruse or white lead which women use to better their complexion, is made of lead and vinegar; which mixture is naturally a great drier; and is used by chirurgions to drie up moiste sores. So that those women who use it about their faces, doe quickly become withered and gray headed, because this dowth so mightely drie up the naturall moysture of their flesh."''Giovanni Lomazzo, A Tracte Containing the Artes of Curious Paintinge, Carvinge and Buildinge<ref>[https://archive.org/details/tractecontaining00loma/page/130 Of Cerusse and the Effects thereof. - Giovanni Paolo Lomazzo. A tracte containing the artes of curious paintinge, caruinge & buildinge. 1598]</ref>
+. aastal avaldas Petrus Abbonus oma teoses "De Venenis", samuti Ambroise Paré on kirjutistes, et pliivalge kosmeetikumina on mürk. Sümptomitena tuuakse ära hammaste mustumine, kurgu ja hääle kähedaks muutumine, naha kuivamine ja juuste hallinemine<ref>A. Drew-Bear. Painted Faces on the Renaissance Stage: The Moral Significance of Face-painting Conventions. Bucknell University Press, 1994</ref>.
+Ometi jäi pigment kosmeetikavahendina veel paarisajaks aastaks kasutusele, nii sisaldab Nicolas Lémery leksikon, mis 1721. aastal saksa keeles välja anti, pliivalgest kosmeetikatoodete tegemise õpetust<ref>[http://www.zeno.org/Lemery-1721/K/lemery-1721-001-0278 Cerusa. – Nicholas Lemery: Vollständiges Materialien-Lexicon. Zu erst in Frantzösischer Sprache entworffen, nunmehro aber nach der dritten, um ein grosses vermehreten Edition ... ins Hochteutsche übersetzt / Von Christoph Friedrich Richtern, [...]. Leipzig: Johann Friedrich Braun, 1721. veerg 278-279]</ref>. Vaatamata inimeste üha kasvavale teadlikkusele müüdi seda ka veel 19. sajandil<ref>https://cleopatrasboudoir.blogspot.com/2013/09/venetian-ceruse.html</ref>.
 <gallery>
 File:Make-up box KAM Athens 15539.jpg|thumb|Hauapanusena leitud kosmeetikatoos pliivalge tablettidega, umbes 5. sajand eKr. Kerameikose arheoloogiamuuseumis Ateenas