Litopoon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Puuskulptuur Lõuna-Beninist. 19. sajandi teine pool. Punasele taimevärvile on katvuse parandamiseks lisatud litopooni, valge on kaoliin

Litopoon on maalikunstis kasutatav valge pigment, tsinksulfiidi ja baariumsulfaadi segu (ZnS + BaSO4)[1].

Värvainete indeksis kannab litopoon tähiseid PW5 (Pigment White 5) ja 77115[2].

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Litopoon võeti pigmendina laiemalt kasutusele 1870. aastatel mürgise pliivalge asemel, mille kasutamise ohtusid üha rohkem teadvustati. Baariumsulfaadi ja tsinksulfiidi lahustumatu segu saadakse baariumsulfiidi ja tsinksulfaadi lahuste segamisel. Sade filtreeritakse ja kuumutatakse temperatuuril üle 600° C. Tänapäeval asendab litopooni üha rohkem titaanvalge, kuid litopooni kasutatakse siiani vee baasil maalrivärvides[3].

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Hea kattevõimega mittemürgine säravvalge pigment. Väävlisisalduse tõttu litopoon hallineb valguse toimel, tumendades temaga segatud värve. Ei sobi vasevärvidega, nagu verdigris, malahhiit, Schweinfurdi roheline jt[4]. Võib segada kõigi sideainetega[5].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Litopooni kasutatakse pigmendina pastellipulkades, guaššvärvides ja maalrivärvides. Õlimaali kruntides ja õlimaalipigmendina pigem ei soovitata[6]. Pigmenti on kasutatud ka näopuudri ühe koostisainena[7]. Ei soovitata kasutada välisviimistlusvärviks[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]