Litopoon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Puuskulptuur Lõuna-Beninist. 19. sajandi teine pool. Punasele taimevärvile on katvuse parandamiseks lisatud litopooni, valge on kaoliin

Litopoon on maalikunstis kasutatav valge pigment, tsinksulfiidi ja baariumsulfaadi segu (ZnS + BaSO4)[1].

Värvainete indeksis kannab litopoon tähiseid PW5 (Pigment White 5) ja 77115[2].

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Litopoon võeti pigmendina laiemasse kasutusse 1870. aastatel asendamaks mürgist pliivalget, mille kasutamise ohtusid üha rohkem teadvustati. Baariumsulfaadi ja tsinksulfiidi lahustumatu segu saadakse baariumsulfiidi ja tsinksulfaadi lahuste segamisel. Sade filtreeritakse ja kuumutatakse temperatuuril üle 600° C. Tänapäeval asendab litopooni üha rohkem titaanvalge, kuid seda kasutatakse siiani vee baasil maalrivärvides[3].

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Hea kattevõimega mittemürgine säravvalge pigment. Väävlisisalduse tõttu litopoon hallineb valguse toimel, tumendades temaga segatud värve. Ei sobi vasevärvidega, nagu verdigris, malahhiit, Schweinfurdi roheline jt[4]. Võib segada kõigi sideainetega[5].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Litopooni kasutatakse pigmendina pastellipulkades ja guaššvärvides ning maalrivärvides. Õlimaali kruntides ja õlimaalipigmendina pigem ei soovitata[6]. Pigmenti on kasutatud ka näopuudri ühe osisena[7]. Ei soovitata kasutada välisviimistluse värviks[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]