Zvirgzdene vald

Allikas: Vikipeedia
Zvirgzdene vald

läti Zvirgzdenes pagasts

Pindala: 98,9 km²
Elanikke: 572 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,8 in/km²
Keskus: Zvirgzdene
Zviergzdine järv

Zvirgzdene vald (läti keeles Zvirgzdenes pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Ludza linnaga ning Cibla, Blonti, Pušmucova, Cirma, Isnauda ja Mežvidi vallaga, lisaks veel Rēzekne piirkonna Bērzgale ja Lendži vallaga.

Valla pindala on 99 km². 2016. aasta seisuga elas seal 781 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 606 lätlast, 132 venelast, 8 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Zvirgzdene küla. Vallavanem on Valentīna Ruciņa.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1931 oli Zvirgzdene valla pindala 160,1 km². Aastal 1945 moodustati vallas Cirma, Isnauda, Jaunžogoti, Pokumine, Priedaine ja Zvirgzdene külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Zvirgzdene külanõukoguga Jaunžogoti külanõukogu, aastal 1956 osa Isnauda külanõukogust, aastal 1958 osa Cibla külanõukogust. Aastal 1979 liideti sellega osa Blonti külanõukogust, osa külanõukogu alasid arvati aga Isnauda külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Zvirgzdene vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Cibla piirkonda.

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Verņi muinaskalmed, Kivti muinaskalmed, Budjanka asulakoht, Cirma muinaskalmed ja Ķīši mäe linnamägi ning asulakoht.[6] Kohaliku kaitse all on Seļekova asulakoht.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla edelapiiril voolab Ludza jõgi. Suuremad järved on Zviergzdine järv ja Suur Ludza järv.

Looduskaitse all on Kivti tamm, Zvirgzdene hiidpärn, Zvirgzdene tamm, Zvirgzdene valge mänd, Kaļvi mänd, Miltukolnsi vaher, Krīveņi pärn, Krīveņi Vana pärn, Kušņerova mänd, Kušņerova Külmetanud mänd, Kravaļi mänd ja Lucmuiža tamm, lisaks kasvab vallas veel neli nimetut looduskaitsealust põlispuud. Vallas asuvad 114 hektari suurune Gulbinka soo hoiuala ja 5 ha suurune Zvirgzdene järve saarte hoiuala.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on viiskümmend kolm küla. Valla keskuse Zvirgzdene (vidējciems ) elanike arv aastal 2017 oli 61. Teine sama staatusega küla on Lucmuiža 163 elanikuga aastal 2020. Kaks küla on staatusega mazciems – Banoņeja 11 elanikuga aastal 2020 ja Bierzinīki. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Aizpūre, Bierzinīki 11 elanikuga aastal 2020, Biņova 2 elanikuga aastal 2020, Bleivi 3 elanikuga aastal 2020, Bolūžova 4 elanikuga aastal 2020, Černomordi, Diunokļi 23 elanikuga aastal 2020, Ezersala 48 elanikuga aastal 2020, Franapole 20 elanikuga aastal 2020, Jaunzeļči 10 elanikuga aastal 2020, Jaunžogoti 5 elanikuga aastal 2020, Kaļvi 1 elanikuga aastal 2020, Kitkova 2 elanikuga aastal 2020, Kiuti 8 elanikuga aastal 2020, Kļovi 1 elanikuga aastal 2020, Kristužāni 9 elanikuga aastal 2020, Krīveņi 7 elanikuga aastal 2020, Kušņerova 12 elanikuga aastal 2020, Lauči 33 elanikuga aastal 2020, Lielie Lītaunīki 28 elanikuga aastal 2020, Ļustiki 3 elanikuga aastal 2020, Mazie Lītaunīki 3 elanikuga aastal 2020, Mazie Trukšāni 16 elanikuga aastal 2020, Miltukolni 4 elanikuga aastal 2020, Mjakinki 2 elanikuga aastal 2020, Muizinīki 10 elanikuga aastal 2020, Obuļnīki 2 elanikuga aastal 2020, Orehova, Petriki 4 elanikuga aastal 2020, Pikstuļi 3 elanikuga aastal 2020, Pūdukolni 2 elanikuga aastal 2020, Ražanova 12 elanikuga aastal 2020, Rudzeiši 3 elanikuga aastal 2020, Rūbežnīki 6 elanikuga aastal 2020, Seļekova 22 elanikuga aastal 2020, Severki, Špegi 2 elanikuga aastal 2020, Zitiški 6 elanikuga aastal 2020, Zuzeiši 3 elanikuga aastal 2020, Teiruma Kocki 18 elanikuga aastal 2020, Teļakolni 3 elanikuga aastal 2020, Ustje 8 elanikuga aastal 2020, Ūdeņi 4 elanikuga aastal 2020, Ūdičova 6 elanikuga aastal 2020, Vacžogoti 3 elanikuga aastal 2020, Vasarāni 1 elanikuga aastal 2020, Veserova 27 elanikuga aastal 2020, Vierņi 23 elanikuga aastal 2020 ja Virpi 16 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Ciblas novads, vaadatud 24.10 2020
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.10 2020
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.10 2020
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]