Rundēni vald
| Rundēni vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Rundēnu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 124,66 km² | |
Elanikke: 337 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,7 in/km² | |
| Keskus: Rundāni | |
 |
Rundēni vald (läti keeles Rundēnu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Pilda, Istra, Nirza ja Lauderi vallaga, Rēzekne piirkonna Kaunata vallaga ning Krāslava piirkonna Šķaune ja Ezernieki vallaga.
Valla pindala on 125 km². 2011. aasta seisuga elas seal 504 inimest. Aastal 2011 elas vallas 169 lätlast, 310 venelast, 12 valgevenelast, 7 ukrainlast ja 3 poolakat.[2] Valla keskus on Rundāni küla. Vallavanem on Aleksandrs Sovāns.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Valla aladel asusid varem Rundēni, Viktorinava ja Biši mõisad, karjamõisadest jäid sinna Zuranpole, Čuhnova, Lielā Kriņņica ja Zaķi. Aastal 1935 oli Ludza maakonda kuuluva Rundēni valla pindala 89,7 km² ja seal oli 4261 elanikku.[4] Aastal 1938 olid vallas koolid Ruļevas, Drozdovkas, Rudzīšis, Pakalnis, Vertulovas ja Rundēnis; viimasest sai aastal 1939 keskkool.
Aastal 1945 moodustati Rundēni vallas Pakalņi, Ruļeva, Rundēni ja Vertulova külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Rundēni külanõukoguga Cucuri külanõukogu. Aastal 1960 liideti külanõukoguga likvideeritav Vertulova külanõukogu, kolhoosi Maija rīts alad liideti aga Lauderi külanõukoguga. Aastal 1975 liideti külanõukoguga osa likvideeritavast Lūrupi külanõukogust. Aastal 1981 liideti osa külanõukogu maid Kaunata külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Rundēni vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.
Kaitstavad paigad[muuda | muuda lähteteksti]
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Fereņeva muinaskalmed, Kasici muinaskalmed ja Bikakmensi kivi, Gorodoksi linnamägi ehk Gorodok, Pentjuši linnamägi ja asulakoht.[6] Kohaliku kaitse all on Zirgi muinaskalmed ehk Mogilnik, Vertulova keskaegne kalmistu, Pešleva muinaskalmed, Gorodoksi II linnamägi ehk Krutaja gora või Kostjoļnaja gora.[7]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald asub Latgale kõrgustikul. Kõrgeim koht on Pentjuši mägi. Valda läbib Daugava ja Velikaja jõe vaheline veelahe. Suurim järv on Biža järv, suurim jõgi sellest algav Sarjanka.
Looduskaitse all on Rundēni Kuradilohk, Vītoli maja tamm, Drozdovka saar, Rundēni kooli pärn ja Rundēni kooli saar, lisaks veel neli nimetut põlispuud. Valla idaosa jääb Razna rahvusparki.[8]
Külad[muuda | muuda lähteteksti]
Vallas on 55 küla. Valla keskuse Rundāni (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 201. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems - Barsuki 4 elanikuga aastal 2020, Bezļesje 3 elanikuga aastal 2020, Bismuiža 2 elanikuga aastal 2009, Bļižņeva 1 elanikuga aastal 2020, Bori, Brīžova, Čuhnova 3 elanikuga aastal 2020, Devjatniki 1 elanikuga aastal 2020, Drozdovka 4 elanikuga aastal 2009, Dzeņagols 3 elanikuga aastal 2020, Dvorišče 1 elanikuga aastal 2020, Gorodoks 4 elanikuga aastal 2020, Greidāni, Grinkova, Greiški 2 elanikuga aastal 2020, Kannova 1 elanikuga aastal 2020, Kazici 5 elanikuga aastal 2020, Kleščova 5 elanikuga aastal 2020, Klumstova 5 elanikuga aastal 2020, Kovališki 4 elanikuga aastal 2020, Ksaverina 3 elanikuga aastal 2020, Labunščina, Lielā Maļinovka 2 elanikuga aastal 2020, Lisova 6 elanikuga aastal 2020, Loborži, Losiški 9 elanikuga aastal 2020, Mačuli, Mazā Kriņica, Mežavepri 2 elanikuga aastal 2020, Mīzaiņi 1 elanikuga aastal 2020, Nalogi 5 elanikuga aastal 2020, Novijdvors, Novini, Opši 3 elanikuga aastal 2020, Osova 3 elanikuga aastal 2020, Pakaļne 4 elanikuga aastal 2020, Pentjuši 1 elanikuga aastal 2020, Pešļeva 5 elanikuga aastal 2020, Punculova 1 elanikuga aastal 2020, Pušča 11 elanikuga aastal 2020, Rocova 6 elanikuga aastal 2020, Rudziši 15 elanikuga aastal 2020, Ruļeva 12 elanikuga aastal 2020, Sarja, Savina 6 elanikuga aastal 2020, Siunupļova 11 elanikuga aastal 2020, Stankeviči 11 elanikuga aastal 2020, Strukaļi, Škorlupova 3 elanikuga aastal 2020, Zirgi 6 elanikuga aastal 2020, Žubuļi 1 elanikuga aastal 2020, Tartaks, Testečkova 10 elanikuga aastal 2020 ja Vertulova 11 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ludzas novads, vaadatud 16.12 2020
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 17.12 2020
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 17.12 2020
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Rundēni vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis