Cibla vald

Allikas: Vikipeedia
Cibla vald

läti Ciblas pagasts

Pindala: 79 km²
Elanikke: 576 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,3 in/km²
Keskus: Cibla
Valla maastik

Cibla vald (läti keeles Ciblas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Blonti, Līdumnieki, Zvirgzdene, Isnauda ja Briģi vallaga.

Valla pindala on 79 km². 2016. aasta seisuga elas seal 815 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 617 lätlast, 125 venelast, 17 valgevenelast, 11 ukrainlast, 6 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla keskus on Cibla küla. Vallavanem on Miervaldis Trukšāns (ühine Līdumnieki vallaga).[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald kandis aastani 1925 nime Eversmuiža vald. Aastal 1935 oli selle pindala 231,4 km². Aastal 1945 moodustati vallas Cibla, Franapole, Istalsna, Jasenci, Līdumnieki ja Ozupiene külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Cibla külanõukoguga Franapole külanõukogu, aastal 1975 aga Ozupiene külanõukogu. Aastal 1979 liideti selle Istalsna külanõukogu ja osa Brigi külanõukogu alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Cibla vald.[5] Aastatel 2000–2021 kuulus vald Cibla piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Eversmuiža katoliku kirik, selle altari retaabel, mensa ja tabernaakel, Voloji muinaskalmed, Cibla ehk Djatlovka muinaskalmed, Cibla Kalmemäe muinsakalmed ja linnamägi, Tjabki muinaskalmed ja Degteri linnamägi ehk Silene.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub osalt Latgale kõrgustikul, osalt ka Velikaja madalikul. Kõrgemad kohad on Vabaļi mägi (175 m) ja Kaļveišumkalns (172,7 m). Tähtsaim jõgi on Ludza jõgi.[7]

Looduskaitse all on Silene mänd, Kapukalnsi männid, Kapukalnsi haab, Kapukalnsi künnapuu (tegelikult jalakas), Barisi künnapuu, Ozupiene park, Ozupiene saar, Ozupiene haab, Ozupiene tammed, Ozupiene Peenike tamm, Ozupiene Kõhnunud tamm ja Ūdeņi hiidmänd, lisaks kasvab vallas neli looduskaitsealust nimetut põlispuud.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on 34 küla. Valla keskuse Cibla (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 165. Kaks valla küla on veel sama staatusega: Felicianova 274 elanikuga aastal 2020 ja Ozupine 39 elanikuga aastal 2020. Üks valla küla on staatusega mazciems: Zeļteņi 16 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems: Balalaiki 2 elanikuga aastal 2020, Barisi 11 elanikuga aastal 2020, Degteri 35 elanikuga aastal 2020, Eversmuiža 9 elanikuga aastal 2020, Greči 17 elanikuga aastal 2020, Gribnīki, Jurāni 3 elanikuga aastal 2020, Kaļveiši 8 elanikuga aastal 2020, Kondrati 18 elanikuga aastal 2020, Kozlovski 5 elanikuga aastal 2020, Lielie Trukšāni 3 elanikuga aastal 2020, Lopsti 1 elanikuga aastal 2020, Marenpole 1 elanikuga aastal 2020, Meža Kocki 8 elanikuga aastal 2020, Mjaiši 14 elanikuga aastal 2020, Morozovka 6 elanikuga aastal 2020, Pekšova 1 elanikuga aastal 2020, Puncuļi 9 elanikuga aastal 2020, Skrini 7 elanikuga aastal 2020, Sokāni 1 elanikuga aastal 2020, Speģi, Stocinova 3 elanikuga aastal 2020, Ščastļivi 7 elanikuga aastal 2020, Tridņa 5 elanikuga aastal 2020, Tumova 7 elanikuga aastal 2020, Ūdeņi, Vabaļi, Vacumnīki 2 elanikuga aastal 2020, Voiti 4 elanikuga aastal 2020 ja Voloji 15 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 19.09.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Ciblas novads, vaadatud 24.10 2020
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.10 2020
  7. "Ciblas pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2020. Vaadatud 25. oktoobril 2020.
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]