Wartislaw VII

Wartislaw VII (poola: Warcisław VII) (1363/1365 – 1394/1395) oli üks Pommeri hertsogeid. Ta valitses Pommeri-Stolpi.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Kasimir IV ja Bogislaw VIII venna Bogislaw V poeg. Ta abiellus Mariaga (Mecklenburgi Heinrich III tütrega) ning oli Erik Pommerist ja Katharina Pommerist isa.

1377. aastal sai temast Pommeri-Stolpi hertsog; kohati oli ta selle kaasvalitseja koos venna Bogislaw VIII-ga. Ta laveeris kahe kohaliku võimu, Saksa ordu ja Poola kuningriigi vahel. 1386. aastal asus ta liitu Orduga; kuid 1390. aastal asus ta liitu Poolaga ja andis vasallivande Poola kuningale Władysław II Jagiełłole. Vastutasuks sai ta Poola kuningalt Nakło territooriumi.

Aastatel 1392–1393 käis ta palverännakul pühale maale. Mõne allika kohaselt algas palverännak juba 1391. aastal, kuid väidetavalt viibis ta ka 1392. aasta juulis Vordingborgis. 1. augustil 1392 kohtusid Wartislaw, tema vend Bogislaw VIII ja mõned Kammini piiskopkonna vaimulikud Brandenburgi Landsberg an der Warthes (nüüd Gorzów Wielkopolski) Lebusi piiskopi Johanni ja Brandenburgi vürsti Johanniga Görlitzist. Bogislaw läks Pommerisse tagasi ja Wartislaw reisis lõuna poole kohtuma Wartislaw VIII-ga. Mõlemad Wartislawid reisisid siis läbi Ungari. Smederevos, linnas Belgradist kagus (siis Ungari osa, nüüd Serbia osa) jäi Wartislaw VII haigeks ja läks 1393. aastal tagasi Pommerisse, samas Wartislaw VIII jätkas palverännakut üksi.

Wartislaw VII äraoleku ajal oli Pommeri aadlik Matzke von Borcke auf Stramehl juhtinud Pommeri-Stolpis röövi, kus 1392. aasta lõpus rööviti Böömimaa komtuur Johann von Mühlheim teel Saksa Ordu riiki. Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Wallenrode protestis Wartislaw VII ja Bogislaw VIII õukonnas ja nõudis hüvitist. Wartislaw ja Bogislaw andsid talle lubaduse hävitada Matzke residents Stramehl, mis lõpuks hävitati.

Wartislaw suri ajavahemikus novembrist 1394 kuni 23. veebruarini 1395.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev Kasimir IV	Pommeri-Stolpi hertsog 1377–1395	Järgnev Bogislaw VIII