Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt KOV 2017

Omavalitsused, mis jäävad samaks

Kas neil omavalitsustel, mis ei liitu ja jäävad samadesse piiridesse, läheb kõik vanamoodi edasi? St me ei tee uusi artikleid? 1939. aasta reformi puhul minumeelest tegime, isegi kui valla territoorium ja nimi jäi samaks. Aga 1939. aasta reform oli muidugi põhjalikum ka. Adeliine 15. oktoober 2017, kell 21:15 (EEST)

Kui nimi jäi samaks, aga piirid muutusid, kas siis teha uus artikkel või mitte? Adeliine 16. oktoober 2017, kell 18:28 (EEST)

Minu meelest vanadesse piiridesse jäänud omavalitsuste kohta pole uusi artikleid vaja. Valdade funktsioonid ju oluliselt ei muutunud, kuigi jah, uuest aastast saavad nad seoses maavalitsuste kadumisega rohkem ülesandeid, aga suures osas jäid kohaliku omavalitsuse ülesanded ja eesmärgid ju samaks. Seega poleks uued artiklid justkui õigustatud. Keerulisem on see, kui nimi jäi samaks, aga piirid muutusid. Selles osas ei ole ma suutnud veel järeldusele jõuda, mis oleks parem. Kõhutunne ütleb, et tuleks teha uus artikkel. -- Toomas (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 12:51 (EEST)

Mulle paistab nii, et uus artikkel tuleb teha siis kui moodustatakse uus omavalitsus, isegi kui varem kasutusel olnud nimi jääb kasutusse. Näiteks [1]: Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla ühinemise teel moodustatakse uus vald, mille nimeks Põlva vald. Näites toodud Põlva vallaga on lugu aga pisut keerulisem seetõttu, et tegelikult moodustati uus vald ka 2013. aastal kui ühinesid Põlva linn ja Põlva vald. Ehk siis praegune Põlva valla artikkel tuleb teisaldada pealkirja "Põlva vald (2013)" alla ning lisaks teha juurde artikkel "Põlva vald (1991)" perioodi 1991–2013 kohta. Uues Põlva valla artiklis oleks hea seda ajalugu ülevaatlikult kirjeldada. Plaanin seda teha ja tõin Põlva juhtumi lihtsalt näiteks, et kuidas võiks toimida.--VillaK (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 13:42 (EEST)

Mina jällegi kipun arvama, et vähem on parem. Oletame, et sa oled välismaalane, kes tahab omakeelses vikipeedias ka asju kaasajastada - sel juhul on paljudes erinevates artiklites orienteerumine raske ja erinevused võivad jääda arusaamatuks. - Melilac (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 21:31 (EEST)

Ma arvan, et Melilacil ei ole kaalukas argument. Meie Vikipeedia on eelkõige eesti keele oskajatele. Tõlkeabi on olemas. Ja ega siis ei saagi tõlkida, kui üldse keelest aru ei saa. Kuidas siis paremini aru saab, kui kõik on koos ühes jorus? Me peame just eesti keeles info selgelt esitama. Üks mõiste, üks artikkel. Vaadates seda Põlva valda, pooldan VillaK lähenemist. Nii 2013 kui ka nüüd on muutused olnud märkimisväärsed ja eraldi artiklid on õigustatud. Teatud keerulisi aspekte muidugi on. Näiteks armastavad vallad kirjeldada oma ajalugu muinasajast peale. Tekivad küsimused, millises artiklis mida ja kuidas ajaloo kohta hoida. Kõik ei pruugi olla ärajagatav asulate artiklitesse või olla sobiv maakonna artiklisse, mis on püsivamad kui vallad. Adeliine 17. oktoober 2017, kell 22:08 (EEST)

Just nimelt, ajaloos orienteerumine muutubki raskemaks, ja maakondade artiklites ei anna asja tihti juba seetõttu kajastada, et ka neis on sisulised muudatused - näiteks liikus Pärnumaa Kasari jõeni. Sellisel juhul tekib küsimus, kas kirjutada ka uus Pärnumaa? - Melilac (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 23:27 (EEST)

Andres kasutas sellistes küsimustes identsuskriteeriumi. Ehkki ta keeras sellega mõnikord vindi üle (meenub üks ajalehe juhtum, kus identsus oli selgelt muutunud ehkki formaalselt oli tegevus järjepidev), on selles argumendis oma point. Kui lihtsalt territoorium suurenes, kuid uut omavalitsust vm haldusüksust ei moodustatud, siis identsus ei muutunud. Meil on ajaloos selliseid kaasuseid, kus üks külanõukogu likvideeriti ja selle alad liideti teise külanõukoguga. Nt Ahja külanõukogu, mis moodustati 1945 ja likvideeriti 1991, aga 1954 liideti sellega Akste-Kärsa külanõukogu. Külanõukogu identsus säilis 1945–1991 ehkki selle aja jooksul muutus paljugi, sh maakondlik/rajooniline kuuluvus, territoorium jm. Analoogia põhjal, kui Pärnu maakonnale liideti uued alad, siis maakonna identsus ei muutunud – maakonda ei likvideeritud, selle territoorium suurenes. Ent valdade ühinemisega on lood teised. Varem toodud Põlva valla näites moodustati uus omavalitsus, millele küll pandi nimi, mis ka varem kasutusel oli. Ent kui oleks olnud nii, et Põlva vallale oleks liidetud juurde likvideeritud omavalitsusi, siis identsus ei oleks muutunud. Aga tehti eksplitsiitselt teisiti - viis varasemat omavalitsust sõlmisid ühinemislepingu, millega varasemad vallad lõpetasid tegevuse ja tegevust alustas ühinemisel tekkinud uus omavalitsus.--VillaK (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 23:51 (EEST)

Seetõttu tasubki silmas pidada, et lehtedes jne. kajastatakse valdasid, mis ühinemisprotsessi läbi ei teinud kujul: "Jätkas iseseisva vallana". - Melilac (arutelu) 4. november 2017, kell 12:20 (EET)

Juriidiline samasus, millest VillaK räägib, võib olla küll aluseks teha uus artikkel, aga seda minu meelest ei maksa võimaliku kriteeriumina üle tähtsustada. Mõnel juhul võib see olla siiski pelk formaalsus. Näiteks samuste 1939. aasta valdade puhul, kui mõni vald moodustati täpselt samal kujul uuesti (erinevalt praegusest olukorrast, mil ei moodustatud kõiki valdu uuesti), ei toimunud muudatusi juhtimises ja muud võimalikud halduskorralduslikud muudatused olid tehtud varasematel aastatel. Kokkuleppeliselt samastamiseks, või kui ka mitte samastada, siis lihtsalt eraldi artikli mittetegemiseks, võivad alust anda ka muud juriidilisest samasusest või staatusest sõltumatud tunnused, sh sisulised tunnused nagu territooriumi säilimine osaliselt või täielikult, tegevuse järjepidevus.

Selgelt peaks saama asju esitada sõltumata sellest, kas on eraldi artiklid või mitte. Eks ole, kui ka lähtuda vaid juriidilisest samasusest ning ühinemislepingus oleks üks lause teisiti ehk üks vald jäi alles ja teised liideti sellega, siis artikli muu sisu oleks ikka sama. Nii et minu meelest poleks midagi katki ega valesti, kui esialgu uuest samanimelisest vallast eraldi artiklit pole ja kui on selgelt öeldud, mis muutus ja mis alustel ühineti. Ei oleks nii et ühes artiklis kirjutatakse põhjuseta koos suvalistest samanimelistest asjadest. Kui sisu on vähe, siis võib üks artikkel olla ülevaatlikum. Kui kunagi hiljem mõne konkreetse artikli täiendamisel selgub, et eraldi artikli tegemine on mingil mõjuval põhjusel otstarbekas, ka juriidilise samasuse korral, siis saab ka pärastpoole eraldi artikli teha. 193.40.12.10 18. oktoober 2017, kell 12:52 (EEST)

Muidugi saaks teha ka teisiti. Andres oli meil teatavasti separatist ja tema mõjul (ta oli oma argumentatsioonis visa, nii et ega ta enne ei jätnud järele kui sai oma tahtmise) on eesti Vikipeedias juurutatud ka seda Adeliine viidatud printsiipi "üks mõiste, üks artikkel" ning jagatud siis samanimelisi valdu ajajärkude järgi, nt Mooste vald (Põlva kihelkond), Mooste vald (1939), Mooste vald. Nüüd, kus Andres enam aruteludes ei osale, oleks muidugi võimalus mergistlikuks revanšismiks. (Mulle meeldib must huumor, kui keegi sellest veel aru pole saanud ;) See võiks siis tähendada näiteks, et tõsta kõik Mooste vallad ühte artiklisse kokku ja teha sellesse artiklisse eraldi alajaotused, mis erinevate ajajärkude Mooste valdu ja nende eripärasid kirjeldavad. Sest eks neil erinevatel valdadel mingid ühisosad ju ikkagi olid: lisaks territoriaalsele ühisosale ka vähemasti see, et tegemist oli omavalitsusüksustega. Eks ta tõsi on, et see ümbertegemine koos siselinkide korrastamisega oleks lõpuks päris töömahukas. Aga teisalt oleks üsna ebaloogiline kui nö poolel teel artiklite struktureerimise ideoloogiline alus muutuks ja osad artklid on separatismi ideoloogia alusel lahti löödud ja teine osa artikleid siis mergismi ideoloogia alusel ühendatud. --VillaK (arutelu) 20. oktoober 2017, kell 09:39 (EEST)

Minu arust on olulisim põhimõte see, mismoodi vald ise asju käsitleb, ehk siis kui uus vald käsitleb end ise samanimelise vana valla järglasena, siis kes oleme meie, et seda kahtluse alla seada - ja kui ei käsitle, siis kes oleme meie, et seda vana uuele juurde pookida? Vastasel juhul oleme nagu mõned õhe sõbraliku naaberriigi esindajad, kes ütlevad, et meie järjepidevus siin Eesti riigis on ENSV ja mitte eelmise vabariigi liine mööda. - Melilac (arutelu) 21. oktoober 2017, kell 14:26 (EEST)

Ehk siis lihtsamalt öeldes järjepidevat separatismi ma õigeks ei pea, küll aga mõõdukat, ehk siis liitunud teisenimeliste üksuste uue üksuse osadena käsitlemise ja nende sinna suunamise puhul usun, et need väärivad omaette artiklit, elik vanade valdade artiklite kaotamist ei poolda. - Melilac (arutelu) 21. oktoober 2017, kell 14:36 (EEST)

Muuseas, ka samaks jäävate haldusüksuste artiklite sisu ei pruugi samaks jääda, vaata näiteks artiklit Häädemeeste vald. Hetkel piirneb see vanade haldusüksustega. - Melilac (arutelu) 21. oktoober 2017, kell 14:40 (EEST)

Sellised asjad tulevad vast siselinkide ülevaatamisel välja.

Ma arvan, et mõistlik on juhtumipõhine lähenemine. Ei pea olema ühtmoodi eraldi artiklid ühe võimaliku kitsa ja formaalse kriteeriumi järgi. Näiteks kui Ruhnu vald moodustati 1939. aastal samades piirides uuesti, siis see on puhas formaalsus. Kuivõrd suuremad ja olemusikult tähtsamad muudatused on toimunud pikema aja jooksul või ilma uue valla moodustamiseta, siis sellisel juhul tundub range vahetegemine moodustamise järgi isegi kunstlik. Kui mitu valda ühinesid, nimi muutus, siis küllap on enam põhjust eraldi artiklid teha. Kui Mooste vald muutus 1939. aastal kahe küla ja mõne kinnistu osas, siis on arvatavasti jällegi vähem põhjust.

Sellest, kuidas vald ise oma ajalugu käsitleb, saab sageli lähtuda küll, aga vastuolude puhul ei pruugi see siiski võimalik olla. Riikidega on asi üldiselt keerulisem. Mis puutub võrdlusesse Eesti riigiga, siis õigusliku järjepidevuse põhimõte ei kehti ju lihtsalt sellepärast, et Eesti arvab, et see võiks kehtida.

Separatismi ja inklusionismi küsimus oleks minu meelest pigem näiteks see, kas teha mõnest külast, talust või metsatukast eraldi artikkel või käsitleda või mainida neid vajadusel valla artiklis. Kui siin jääb mõnest vallast eraldi artikkel tegemata, siis ikka sellepärast, et see ongi käsitletav rohkem või vähem sama asjana (või sama asja ajaloona), millest juba on artikkel. 193.40.12.10 22. oktoober 2017, kell 19:54 (EEST)

Abivahendid

Osa rutiinseid asendusi saab teha AutoWikiBrowseriga. Kas millegi jaoks saaks kasutada ka roboteid? Adeliine 15. oktoober 2017, kell 21:59 (EEST)

Suuremates valdades (Saaremaa n'iteks) küladel vana valla uuega asendamisel vast... - Melilac (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 21:32 (EEST)

Päisebänner

Mis te arvate sellest, kui panna päisebännerisse (sitenotice) teade, et Eesti KOV artiklid on ajakohastamisel ja ei pruugi kajastada tegelikku hetkeseisu ja kutsuda vikiprojekti lehele, et kaasa lüüa? Adeliine 16. oktoober 2017, kell 23:01 (EEST)

Tundub mõistlik mõte. -- Toomas (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 12:38 (EEST)

Isegi hädavajalik mõte - Leedu haldusreformi tagajärjel sai tükk aega artikleid valesti kirjutatud, sest teavet ei olnud. - Melilac (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 21:21 (EEST)

Juhin tähelepanu, et uued omavalitsusüksused tekivad alles valimistulemuste väljakuulutamise päeval (siis jõustuvad ka haldus- ja asustusjaotuse muudatused), selleks loetakse "valimiskomisjoni poolt volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnevat päeva"[2]. Valimistulemuste kinnitamine võtab tavaliselt 2–3 nädalat[3]. Kui kindla omavalitsuse valimiskomisjoni kodulehel sellesisulist otsust üleval pole, siis tõenäoliselt uut valda veel pole. Nii et praegu on ajakohastamist puudutava teate jaoks veel ilmselt vara.

Minu meelest on selline teade kõigi lehekülgede kohal ka hiljem liiast. Iseenesest võiks olla mõistetav, et igasuguse info ajakohastamine võtab aega ja Vikipeedias on niikuinii kogu aeg märkimisväärne hulk infot, mis vajab ajakohastamist. Kui mõne lehe ajakohastamine on keerulisem, ja pole kindel, kas jõutakse (pole kavas) lähemate kuude jooksul selle lehega tegeleda, siis piisaks, kui sellisele lehele lisatakse ajakohastamismärkus. Peale selle on hulk muud toimetamist vajavat sisu, millega tegelemist võiks pidada prioriteetsemaks, aga mida ei kuulutata iga lehe kohal. 193.40.12.10 18. oktoober 2017, kell 12:52 (EEST)

Haldusreformi juhendmaterjalides on kirjas, et "Avalikkust võib informeerida juba varem". Ei ole keelatud uute haldusüksuste artiklite loomine ja info selline uuendamine-täpsustamine, mis võtab arvesse, et valimistulemusi pole veel välja kuulutatud. Ma tahan öelda, et ei pea senikaua käed rüpes istuma.

Loomulikult on Vikipeedias palju tähtsaid teemasid ja ajakohastamist nõudvaid artikleid. Kuid praegune haldusreform on selline asi, mis puudutab suurt hulka artikleid, mis hakkavad ühel hetkel valeinfot sisaldama. Minu arvates ei tohiks Vikipeedia selles valdkonnas endale valeinfot lubada. Aga seda olukorda on ka suhteliselt lihtne hoogtöö korras parandada. Samuti on see üks hea võimalus inimeste tähelepanu pöörata sellele, et Vikipeedia sisu sõltub vabatahtlikest ja igaühest. Sest haldusreform on midagi, millega inimestel on suhteliselt kerge suhestuda, see puudutab väga paljusid.

Mis on see sisu, millega tegelemist võiks pidada prioriteetsemaks ja mis oleks samas sama atraktiivne kui haldusreform? Adeliine 18. oktoober 2017, kell 15:48 (EEST)

Seda sisu, millega võiks midagi ette võtta, on küll ja veel (vaata siia).

Minu arust on praegune teade liiast. Üldse võiks selle bänneri sisu muuta vahetuvaks, et juhuslikkuse alusel on korraga näha üks kolmest / neljast teatest. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2017, kell 18:14 (EEST)

Kas bänner on juba kasutusel? Kui ei, siis siin on minu ettepanek. Võite vabalt redigeerida ja lõpliku variandi ametlikuks teha. Telempe (arutelu) 19. oktoober 2017, kell 12:19 (EEST)

Pakutud bänner on ilus, aga ma olen siiski veendunud, et lihtsam on artiklid kohe korda teha, kui neile bännereid külge kleepida.

Alustuseks püüan sellel nädalavahetusel Hiiumaaga seotud artiklid korda teha. Ivo (arutelu) 20. oktoober 2017, kell 03:17 (EEST)

Linnad

Pakun, et uue haldusüksuse artikli pealkiri võiks olla Tartu linn, samamoodi teiste teiste linnadega, mis edaspidi koosnevad mitmest asulast (sh varasem haldusüksus, mis edaspidi on ainult linnasisese linna staatuses). Siis piisab täpsustusmärkusest haldusüksuse artikli päises. Võimalik, et mõned senisele ümbersuunamisele vastavad lingid tuleb parandada. Sulgudega pealkirjal pole erilist mõtet, kui "Tartu linn" on praegu ümbersuunamine. Kusjuures sulgudes ei peaks olema "omavalitsus", kuna artikkel on ikkagi haldusüksusest (ühtlasi omavalitsusüksus), mitte selle valitsemisviisist (omavalitsus). 193.40.12.10 18. oktoober 2017, kell 12:52 (EEST)

Ja sama teha siis nt Pärnuga?

Minu poolest tundub mõistlik, kuigi ma pole veel päris kindel, et kuidas peaks infot artiklite vahel jagama ja mida täpselt millega linkida. Eriti kui juurde võta artiklid nagu "Tartu ajalugu" jt... Ivo (arutelu) 18. oktoober 2017, kell 18:17 (EEST)

Minu arvates see tähendaks, et me hakkame eesti keeles sõna "linn" primaarseks tähenduseks pidama "linnaks nimetatavat mitme asulaga haldusüksust". Linna primaarne tähendus on siiski üks suur linnaline asula. "Tartu linn" tähendab primaarselt asulat. Adeliine 18. oktoober 2017, kell 18:57 (EEST)

keelekuju "Tartu linn" jt analoogsed linn-keelekujud on antud juhul kindlasti ebaõnnestunud, sest tekitaksid vaid segadust--Estopedist1 (arutelu) 19. oktoober 2017, kell 10:39 (EEST)

Õiguslikult eristatakse linna kui haldusüksust ja linna kui asustusüksust. Vt ka Riigi Teatajast: asustusüksuste nimistu ja haldusüksuste nimistu. Ma ei tea, kas sellest teadmisest eriti palju kasu on, sest Tartu linn (haldusüksus) ja Tartu linn (asustusüksus) või Tartu (asustusüksus) ja Tartu (haldusüksus) (+ sama lugu Haapsalu, Paide ja Pärnuga) ei pruugi olla parimad artiklite pealkirjad. Kuigi on ka võimalus sellised artiklid moodustada ja seal seletada seal üksnes Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust ning haldusreformi seadust. -- Ohpuu (arutelu) 20. oktoober 2017, kell 11:50 (EEST)

Siin on jälle see sama tuttav separatismi teema ja nõustun Ohpuuga, et ehk ei peaks sellega vinti üle keerama. Jah, linn on tõesti nii haldusüksus kui asustusüksus, nagu Ohpuu kirjeldab. Aga ka näiteks isa võib olla kas bioloogiline või sotsiaalne või mõlemad, ent kõigist isa vormidest ja rollidest saab kirjutada ühes artiklis, samas neid vorme ja rolle omavahel eristades ja ka vastavalt kirjeldades. Sama lugu linnadega. Tartust kui haldusüksusest ja Tartust kui asustusüksustest saab kirjutada samas artiklis. Muuseas, linkida on võimalik ka artikli alajaotusele, nii et ka siselinkimise võimalused ei pea olema takistuseks.--VillaK (arutelu) 20. oktoober 2017, kell 15:08 (EEST)

Hiina linnade ja haldusüksustega on sama jama olnud juba aastaid. Meil on Chongqing Shi (linn haldusüksusena) ja Chongqing (füüsiline linn), Beijing Shi ja Peking jne jne. Hiina puhul jäi aruteludes peale seisukoht, et tuleb teha kaks artiklit. Järjepidevuse huvides meil siis nt Pärnu linn (haldusüksus) ja Pärnu (linn).--Vihelik (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 02:12 (EEST)

Tartu linnast kui haldusüksusest ja Tartu linnast kui asulast pole olnud seni eraldi artiklit, kuna nende territoorium langes kokku. Ühtlasi muidugi on sellisel juhul kerge pidada asulat ja haldusüksust sama asja eri tahkudeks. Edaspidi ei lange kokku, Tartu linn kui asula on üks mitmest asulast Tartu linnas kui haldusüksuses. Nii et senist praktikat jätkaktes peaks edaspidi olema ikka eraldi artiklid. Artikkel Tartu jääb arvatavasti ka edaspidi asulale, mis jäi samaks.

Hiina või ka Soomega ma Eestit antud asjas ei võrdleks, kuna neis maades pole sellist asustussüsteemi, kus asulad on kindlapiirilised territoriaalüksused (enamasti siis osaliselt või täielikult hajaasulad). Nende teiste maadega seoses seisneb raskus selles, et mõni kasutajata on tahtnud siin pidada mõnd kompaktset asustust mingis ulatuses eraldi kohaks või asulaks, eiratas seda, et antud maal tegelikult pole kokkulepet pidada antud asustust sellisel kujul eraldi kohaks.

Nõus, et sõnal "linn" on selline põhitähendus. Aga sellele vaatamata, ma võin küll eksida, aga ma oletan, et artiklit asulast otsitakse enamvähem alati märksõna "Tartu" alt. Paljude teiste asulate jaoks pole siin liigisõnaga ümbersuunamistki. Sellepärast tundub, et liigisõnaga märksõna "Tartu linn" pole tarvis ümbersuunamise jaoks hoida. 193.40.12.10 22. oktoober 2017, kell 19:54 (EEST)

Aga et oleks selgem, mis tähenduses artikli teksis sõna linn kasutatakse, siis võib-olla võiks kokku leppida, et alati kui silmas peetakse omavalitsusüksust, kirjutatakse, "küla omavalitsusliku Narva-Jõesuu linna piires", "omavalitsusliku Paide linna sõpruslinn" vms. Link näitab muidugi ka, millega tegu, aga siis ei peaks linki vaatama või vahepeal teisel lehel käima, ja on väiksem võimalus, et esitus kummastust tekitab. Kui loetletakse omavalitsusüksusi, tabelis või infokastis on vastav lahter või muul moel on konteksti järgi küllalt selge, et tegu on omavalitsusüksusega, siis muidugi pole see vajalik. 193.40.12.10 29. oktoober 2017, kell 11:56 (EET)

Asendikaardid

Ae, Commonsis tegutsejad Quibik, Flying Saucer, Taivo, kas teate kedagi, kes asendikaarte mõistaks meisterdada? --WikedKentaur (arutelu) 19. oktoober 2017, kell 19:33 (EEST)

Mina küll ei tea, aga võib ju taotleda uusi kaarte Commons:COM:Graphic Lab/Map workshop, kui on teada allikad, mille põhjal kaarte teha. Taivo 19. oktoober 2017, kell 21:50 (EEST)

Kui kindlad need uued piirid nüüd on? Võib kaardid ära joonistada või peaks veel natuke aega ootama? Ivo (arutelu) 20. oktoober 2017, kell 03:24 (EEST)

Ehk peaks ootama niikaua, kuniks Maa-amet annab välja uued ametlikud kaardid. Need peaksid tekkima siia. --Ivar (arutelu) 20. oktoober 2017, kell 18:34 (EEST)

Nüüd on siis ajutine seis kõikides asula artiklites vastuolus asendikaardiga, mis kasutavad Mall:EestiAsula-t, kui asula on ühest maakonnast teise liigutatud, sest asendikaardid on vana haldusjaotuse järgi. suwa 5. november 2017, kell 21:58 (EET)

maakonnamallid

Minu arvates on mõistlik ka malldi korda teha, ntx nii, et on nii uued kui-ka vanad vallad Mall:Pärnumaa
Sellelt on ka kohe näha, kui uue nimega valla artikkula puudub jne.

--suwa 20. oktoober 2017, kell 23:31 (EEST)

Ma jätaks lihtsuse huvides alles sellise navigeerimismalli, kus on ainult kehtiv jaotus, nii nagu see haldusüksuste navigeerimismallides tavapärane on. Võib-olla saab varasemate perioodide kohta teha eraldi navigeerimismallid, iseasi siis, milliste perioodide kohta. 193.40.12.10 22. oktoober 2017, kell 19:54 (EEST)

a mis sellisel viga on?, täitsa ju kõlbab, eriti kui veelvanemad vallad ka lisada :)

kui aega saan, siis vaatan kellele linnad-alevid allusid jne

suwa 7. november 2017, kell 00:34 (EET)

Teised keeled

Korrastasin Läti omavalitsusüksused kõigis keeltes. Tundub, et Venemaa haldusüksuste puhul pole õnneks meie haldusüksuseid sisse kirjutatud. Teiste keelte kallale vist enne kaartide saamist minna ei tasu? - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:10 (EEST)

Külade varasem kuuluvus

Kas oleks palju tahetud, et iga kyla artiklisse jääks ühelauseline märge selle kohta, mis valda see enne haldusreformi kuulus? Ma kolme endise Setomaa valla kylade artiklitesse panin nüüd (nt "Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Meremäe valda." - sama malli saab kasutada ka mujal). Ideaalis võiks olla igas kylaartiklis ka infot selle kohta, millisesse kihelkonda, mõisavalda, Pätsu-aegsesse valda, rajooni, kylanõukogusse kyla kuulunud on. Aga praegu on ysna lihtne muutmisel alles jätta info, millisesse valda kyla enne haldusreformi kuulus ja sellega on yks lause iga kyla kõige lähema ajaloo kohta kerge vaevaga kirjutatud ning hulk artikleid on hulgale inimestele jälle palju informatiivsemad. Mõni kyla on liikunud ka yhest maakonnast teise, mis võib tekitada segadust. Ma ise ei jõua kõiki kylaartikleid yle käia, et seda lauset lisada (ja masinat seda tööd tegema kirjutada ei oska, kui see ka võimalik on). Oleksin väga tänulik, kui keegi teine ka samamoodi arvaks ja talitaks. -- Ohpuu (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 15:00 (EEST)

Poolt. Adeliine 24. oktoober 2017, kell 19:25 (EEST)

Lisaks märgiksin, et nime muutnud külasid võiks ajaloolises kontekstis nimetada ja linkida vana nimega. Näiteks on artikkel Margus Muld, kus sünnikohaks jääb [[Liiva (Mustjala)|Liiva]], link on ümbersuunamine küla uuele nimele Liivaranna. Samuti võtsin sealt välja, et sündis Mustjala vallas, sest tema sünni ajal ei olnud Mustjala valda. Adeliine 25. oktoober 2017, kell 10:46 (EEST)

Lisama peaks ka aastate vahemiku, millal küla miskisse omavalitsusüksusesse kuulus, sest ka enne 2017. aastat on muutmisi olnud. suwa 25. oktoober 2017, kell 15:06 (EEST)

See viimane eeldaks muidugi külade ajaloo palju pikemaks kirjutamist, mida nö. lööktöö korras ära ei tee ( mina näiteks ei tea kõiki piirimuutusi, mis nõukogude ajal ja enne seda olid ja meil pole kõigi varasemate haldusüksuste kohta artikleid ka veel olemas, et saaksin siit vaadata). - Melilac (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 07:40 (EEST)

Praegu on jõukohane ja mõistlik vaadata, et artiklitesse jääks info, millisesse haldusyksusse kyla kuulus enne ja pärast seekordset haldusreformi. Pikemat ja sügavamat haldusajalugu saab pärastpoole ka kirjutada, kuigi minu meelest võiks see olla asi, mida iga kyla artiklis kõigepealt teha. Kuna kylasid ja seega kylaartikleid on neli ja pool tuhat (lisaks veel endised kylad, millest igayhe kohta ei ole artiklit, aga võiks olla), siis oleks see järgmise vikiprojekti mahtu töö. Mul oleks hea meel, kui keegi mõne jupi sellest tööst muidugi kohe võtaks ära teha, aga ma ei ole kuigi lootusrikas, et see jupp tööd selle projektiga tehtud saaks. Ise lisasin näiteks Setomaa kylade kohta nende kuulumise nulkadesse (oluline, arvestades, et nyyd kuuluvad kõik Eesti poole seto kylad senise nelja valla asemel yhte valda, mis teeb nende niigi väikeste kylade nimede vahel orienteerumise keerulisemaks ja seega on ylevaatlikkuse huvides tarvilik mingisugune grupeeriv taksonoomia neile, kes une pealt kõigi pooleteist saja kyla asukohti ei tea; traditsiooniline nulkade jaotus on just seda funktsiooni täitnud). Aga ka sinna jäi kindlasti mõni viga ja mingi osa tööd jäi tegemata, sest mul polnud käepärast head trykiallikat ja digitaalsete autoriteetsuses võib kahelda. -- Ohpuu (arutelu) 29. oktoober 2017, kell 15:12 (EET)

25. oktoobril märgitule lisaks märgiksin, et täpsustuslehtedele võiks külad vana nimega siiski ka alles jääda, vt [4] ja Arutelu:Liiva. Adeliine 10. november 2017, kell 17:08 (EET)

Kaugemale mõtlemine

V-o oleks nutikam vallale linkimised teha mallina vms, et nt 15 a pärast ei peaks kõike linke jälle uuesti ümber tegema. Praegune vigane vallalinkide inimsilmaga otsimine ja käsitsi parandamine on kuidagi väga robotlik tegevus--Estopedist1 (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 13:13 (EEST)

Siiski vajalik. Praeguseks olen avastanud nt. Karksi valla puhul kaks linki, mis sinna mitte viima ei pidanud, lisaks veel lingid, mis peavad vanale kujule jäämagi. - Melilac (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 07:32 (EEST)

kui 100-st lingist 2 puhul oli tõesti probleem, siis on küll küsitav, et kas kohe automatiseerimine ära jätta? :)--Estopedist1 (arutelu) 30. oktoober 2017, kell 10:14 (EET)

Vanad mallid

Kas vanad mallid (näiteks Mall:Karksi vald) tuleks kustutada? - Melilac (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 00:07 (EEST)

kindlasti mitte kustutada vaid kaasajastada, näidates ära, millist ajavahemikku haldusjaotuses mall kajastab, sest korralikult vormistatud töötunde ei saa nõnda allavoolu lasta. suwa 27. oktoober 2017, kell 04:30 (EEST)

Et siis lõpptulemus peaks jääma nii, nagu hetkel näiteks Ainja juures? - Melilac (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 06:35 (EEST)

Tundub ok, kui just enne 1940.-t miskit samanimelist samas piirkonnas polnd ning siis on oodata, et kunagi tekib miskite koolkondade kaklus, kas sovjetiagsed külanõukogud jne peaks ka mallidesse viima jne jne :D suwa 29. oktoober 2017, kell 04:28 (EET)

Varem on üldiselt sellistel puhkudel kustutatud. Varasemat jaotust on navigeerimismallis üsna keeruline näidata. Ei ole selge, milliste perioodide kaupa peaks seda piiritlema ja hulk muudatusi on toimunud ka jooksvalt, ilma suuremate reformideta. 1997. aastal tehti asustusjaotuses küll hulk muudatusi, aga see aastaarv on siin näites praegu ikkagi üsna suvaline, paljude loetletud asulate puhul ei muutunud siis midagi. Lihtsuse huvides võiks navigeerimismallides ja ka kategoriseerimisel piirduda ajakohase jaotusega. Varasema kuuluvuse näitamiseks võiks piisata kirjeldusest artikli tekstis.

Kui mõnel maal on nii, et haldusjaotuse reformide vahel oli jaotus muutumatu (või peaaegu muutumatu) ning enne ja pärast oli täiesti teine jaotus, midagi samaks ei jäänud, siis ehk oleks mõeldavam endise jaotuse kohta navigeerimismall teha.

Seda tuleb ikka ette, et asju tehakse ringi. Artiklites tuleks küll ajaloost rääkida, aga ka ajaloo esitus võib muutuda, ei saa hästi nõuda et varasem sisu peaks säilima varasemal kujul. Rääkimata siis navigeerimisvõimaluste muutmisest, mis artikli sisusse ei puutugi. 193.40.12.10 29. oktoober 2017, kell 10:04 (EET)

kui keski asjaga tõsiselt tahab tegeleda, siis on alati võimalus statistikast võtta eesti klassifikaatorid ja nende järgi toimetada, pealekauba, kuna need on avalikud, siis võiks statistika veebist võtta automaagiliselt iga muutmise korral ja saaks vähema käsitööga tehtud ... kui tõesti viitsitakse. suwa 29. oktoober 2017, kell 11:30 (EET)

Mida sa silmas pead? Klassifikaatorit (EHAK) muudetakse mitu korda aastas, see lihtsalt kajastab haldus- ja asutusjaotuse muudatusi. Et teha varasemate navigeerimismallide kõrvale uus navigeerimismall alati, kui klassifikaatorit muudetakse? See vaevalt mõistlik oleks. 193.40.12.10 29. oktoober 2017, kell 11:56 (EET)

linnaosad ja osavallad

Kui praegu liigutatakse nt kategooriates endine vald uueks vallaks, kas siis järgmise poole aasta jooksul liigutatakse tagasi endise nimega kuid nüüd osavallaks?, sama küsimus linnaosade kohta. suwa 30. oktoober 2017, kell 17:50 (EET)

Uued artiklid teistes keeltes

Kui see aasta wikikevadet korraldatakse, tasuks uued vallad soovitud artiklite nimekirja panna. Parandamisega saame ise hakkama, aga teistesse keeltesse kõiki artikleid kirjutama me ju nüüd ka ei hakka. - Melilac (arutelu) 4. november 2017, kell 12:12 (EET)

Kategooriate kustutamine

Miks on asutud endiste valdade kategooriaid kustutama? Ajalooliste riikide ja haldusüksüste kohta on ju ka kategooriad. Kas kuskil on kokku lepitud, et need tuleb kustutada? Minu meelest võiksid kategooriad jääda. Oleks loogiline, et näiteks endise valla sümboolika kohta käivad artiklid oleksid vastava valla kategoorias. --Metsavend 5. november 2017, kell 11:18 (EET)

Mumeelest tuleneb säherdune käitumine kampaania korras asjade tegemisest, sest suurte mahtude korral, kui kõik õlekõrred tahetakse ülevaadata, kipuvad terved metsad kaduma. Nt kui nüüd hakata tagurpidi ajas liikuma, siis kergelt ja kiirelt enam ei tuvasta, milliste omavalitsuste maal on miskid tuletornid ja sadamad olnud. Hea, et kihelkondade aegsete ja 1939. aasta valdade kategooriate kallale ei mindud. suwa 5. november 2017, kell 12:46 (EET)

Seda, kus midagi asunud on, peaks tuvastama kaartide pealt.

Minu poolest võiks ju kah need kategooriad jääda, aga... mõeldes sümboolika kohta käivate artiklite peale, siis mulle on juba varem tundunud, et võiks olla otstarbekas siin mõningast liitmist läbi viia. Nt mitte "Paide valla lipp" ja "Paide valla vapp" artiklid eraldi, vaid üks artikkel "Paide valla sümboolika", kuhu nimetatud lehed vastava alajaotuse juurde ümber suunavad. Põhjuseid oleks mitu: paljuski on artiklite sisu sama (st teineteist dubleeriv), nii oleks tugevalt seotud asjad paremini võrreldavad ning kohati võib-olla omavalitsustel veel sümboleid (mis võivad muidu tähelpanu alt välja jääda). Samal põhjusel esitavad omavalitsused ise seda sisu ühes kohas. Nüüd pärast sellise haldusüksuse kadumist nagu Paide vald võiks aga küsida, et kas kahel lühikesel artiklil on sellisel kujul mõtet: liita nad äkki hoopis valla artiklisse ja nii saab kolme lühikese artikli asemel ühe sisukama. Eraldi artikkel võiks olla ikkagi põhjendatud juhul, kui asja kohta on midagi asjalikku öelda mahus, mis mõne teise artikli koosseisu ei mahu/sobi. See on küll juba "natuke" maailmavaateline seisukoht, aga ikkagi. Ja selliste liitmiste järel kaoks küll vajadus nende kategooriate järele (vt nt Kategooria:Kõue vald) – küll peaks kategooriaid säilitama Commonsis. Ivo (arutelu) 31. detsember 2017, kell 01:36 (EET)

Ma eelistaksin, kui oleks eraldi.

Keelekorraldajad ei soovita sõna "sümboolika" selles tähenduses. Andres (arutelu) 31. detsember 2017, kell 18:09 (EET)

Mis siis peaks olema. "Sümbolid"? näide

Mis oleks põhjendus nende lahus hoidmiseks? Ivo (arutelu) 31. detsember 2017, kell 18:33 (EET)

Kategooriaid kaotada pole minu meelest mingit vajadust.

Meil on igal pool lipud ja vapid lahus, miks siin peaks teisiti olema. Kokkulangemine ei ole ulatuslik.

"Sümbolid" on parem jah. Andres (arutelu) 31. detsember 2017, kell 19:53 (EET)

koondinfo X valla lippu(de) ja vappi(de) kohta on ju selle X valla artiklis ilusti koos. Ühendartikkel "X valla sümbolid" pole vist hea lahendus ja lõhuks praeguse süsteemi ära (praegu on alati lipust ja vapist tehtud eraldi artiklid). Ise teema on aga välismaa haldusüksuste lipud ja vapid. Kahtlane, kas need on alati tähelepanuväärsed, nt Mehhiko X haldusüksuse lipp ja vapp?--Estopedist1 (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 14:24 (EET)

Miks need siis vähem tähelepanuväärsed on kui Eesti omad? Andres (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 14:58 (EET)

Minu eelnev märkus tulenes paljuski ka sellest, et ma ei leia, et vappide ja lippude sellisel kujul lahus hoidmine oleks mõistlik. Ehk sellist eraldi artiklite tegemist poleks tohtinud üldse tekitadagi.

Ning kokkulangevus on nt Eesti valdade puhul väga ulatuslik. Samas pole hetkel valdade artiklites reeglina midagi räägitud valla sümbolitest ja kõik see on eraldiseisvates artiklites. Nii on meil hulk lühikesi artikleid, mis jupitavad tihedalt seotud teemat ja ei anna lugejale midagi juurde. Pigem pärsivad kiire ülevaate saamise võimalust. Ivo (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 16:50 (EET)

Kokkulangevus sisus on vapi artiklis ainult kolme lause ulatuses.

Kui inimest huvitab ainult lipp või ainult vapp, siis tal on mugavam, kui saab lugeda eraldi.

Mida selles sümboolika alajaotuses siis ütlema peaks? Saab öelda, et on lipp ja vapp. Pildid ja lingid on olemas. Kui hakata pikemalt kirjutama, siis muutub valla artikkel vähem ülevaatlikuks. Andres (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 17:53 (EET)

"Esimene tähtaeg"

Iifar, Kas oskame täna midagi kokkuvõtvat ja ülevaatlikku öelda selle kohta, kui hästi projekt on edenenud, mis seisus on, mis on tehtud, mis veel tegemata? Kas on töö käigus tekkinud olulisi tähelepanekuid, murekohti, ettepanekuid? Adeliine 1. jaanuar 2018, kell 15:33 (EET)

Kommentaar:

• kõik uute külanimedega seotud artiklid on teisaldatud, kuid neile lingitud artiklid tuleks veel ükshaaval üle kontrollida;
• uute omavalitsusüksustega seotud loendid ja täpsustuslehed on uuendatud (ei saa anda pead, et 100% on tehtud);
• uute omavalitsusüksustega seotud artiklid on pea kõik uuendatud. Mõned on jäänud tegemata, kuna ma ei suutnud kindlaks teha, millise valla territooriumile mingi objekt sai (see käib eelkõige Puka ja Palupera valla kohta, mille külad jagunesid erinevate valdade vahel);
• endiste valdadega seotud artiklites on valla kohta käiv info suuremalt jaolt mineviku vormi viidud, kuigi suurema mahuga artiklites võib olla endiselt oleviku vormis lauseid;
• kõik uuete omavalitsusüksustega seotud kategooriad/mallid on valmis ja artiklitesse lisatud;
• täiendamata on suurem osa vallaartikleid, mille nimi jäi samaks, aga liitumistega territoorium suurenes;
• uued kaardid on valmis, kuigi kõikidesse artiklitesse pole nad veel jõudnud. --Ivar (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 16:40 (EET)

maakonnalinnad

Millega on sätestatud praegusel maavalitsustejärgsel ajastul maakonnalinnad või maakonnakeskused? --WikedKentaur (arutelu) 12. märts 2018, kell 20:02 (EET)