Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 40

Pildiparameeter 'püsti'

Pildiparameeter 'upright' võiks olla tõlgitud kui 'skaleering'. Praegu on 'püsti', mis jätab mulje nagu oleks sellel midagi pildi püsti (versus pikali) seismisega tegemist. Cumbril 16. aprill 2017, kell 21:11 (EEST)

Ei poolda sõna "skaleering", sest võiks olla ikkagi eestikeelne ja see pole arusaadavam. Äkki siis "püstine"? Adeliine 16. aprill 2017, kell 22:21 (EEST)

'püsti' jääb nagunii alles ja ei kao kuhugi, sest see on juba igal pool lehekülgedel sees. See peaks olema mingi verb, sest parameeter ütleb, et pildiga tehakse midagi. 'Mastaapimine' on ka variant. Cumbril 16. aprill 2017, kell 22:37 (EEST)

Kui ma õigesti mäletan, siis upright ei ole seotud mitte pildi paigutusega vaid suurusega. upright=1,25 näitab pilti võrreldes kasutajaeelistustega 1,25 korda suuremalt, 0,5 poole väiksemana (vaikimisi väärtus on 0.75). Seega püsti on antud puhul minu meelest vale sõna ja tuleks ära kaotada. Ja kui nüüd sõnastust mõelda, siis pildimääratluses 'püsti=3' kõlab nagu päris imelikult.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. aprill 2017, kell 23:49 (EEST)

Õigesti mäletad. Kahjuks 'püsti'-st lahti ei saa, sest nagu öeldud on see juba kesteab paljudesse artiklitesse sisse kirjutatud. Mida saab, on see juhendi(de)st ära kaotada. Mis sõna siis sobiks selle asemele? Cumbril 17. aprill 2017, kell 00:08 (EEST)

Skaleeringuga võiks isegi nõus olla (inglise keeles öeldakse selle asja kohta, et see on scaling factor ehk siis skaleerimistegur /liiga pikk sõna/).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. aprill 2017, kell 00:20 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Mina "tõlgiksin" kui upright ;), vrdl "sputnik", taevavanker jne—Pietadè (arutelu) 17. aprill 2017, kell 08:48 (EEST)

Kui parameetrile lisada väärtus, siis näiteks "mastaap=3" sobiks minu arvates hästi. Aga kui on lihtsalt "mastaap" ilma väärtuseta, siis on jälle imelik. Tegusõna ehk siis "mastaapimine" oleks vist tõesti parem. Pooldan seda, mitte skaleerimist. Adeliine 21. aprill 2017, kell 23:52 (EEST)

Ilmselt on see selline sõna, mille tõlget on raske leida, aga kui ette satub, siis taipad, et see sobib. Muidu kui otsetõlget järgida, siis ka 'püstasend' kipub parem olema, kui see mis praegu on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. aprill 2017, kell 00:58 (EEST)

Siin on vist häda selles, et ingliskeelne parameetri nimi ka päris ei vasta asja sisule. Vähemalt ma ei saa aru, kuidas see võiks vastata, ükskõik kuidas seda lugeda, kas tegu-, omadus-, nimi- või määrsõnana. Cumbril 23. aprill 2017, kell 17:37 (EEST)

Toimetamismallid

Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST)

Minu teada pole need kuskile kadunud. Vaatasin just hetk tagasi – kõik on ilusti alles. Pooleli-mall teiste seas. Oodake-mall pole vist kunagi seal redigeerimisakna all asunud. Selle võib lisada. Cumbril 27. aprill 2017, kell 00:41 (EEST)

Võib-olla on asi selles, et vaatasid redigeerimisakent mujal kui artiklinimeruumis. Toimetusmallide olemasolu aknas sõltub nimeruumist. Cumbril 27. aprill 2017, kell 00:53 (EEST)

Jah, nii on, ma ei teadnud seda. Palun lisa ka oodake-mall. 194.150.65.50 27. aprill 2017, kell 11:17 (EEST)

Redigeerimissõda artiklis "Raudteetransport"

Artiklis Raudteetransport on redigeerimissõda, osa materjali on üle viidud artiklisse Raudteetranspordi kõikvõimalikud puudused. Siin on tarvis erapooletute moderaatorite abi. 194.150.65.50 27. aprill 2017, kell 11:08 (EEST)

Minu arvates tuleb asjad läbi arutada, mitte minna konfrontatsioonile, sest see töötab Vikipeedia huvidele vastu. 194.150.65.50 27. aprill 2017, kell 11:10 (EEST)

"Oranž saar"

Kas keegi ehk teab öelda, kuidas oleks eesti keeles õige/korrektne kirjutada saare nimi: "Oranž saar", hiina keeles: 桔子洲 või 橘子洲.
Aitäh!—Pietadè (arutelu) 27. aprill 2017, kell 15:41 (EEST)

Mõlemad on Juzi Zhou (Júzi Zhōu) 'Mandariinisaar' (esimene võib olla ka 'Apelsinisaar'), mitte 'Oranž saar'. 146.255.183.246 27. aprill 2017, kell 16:01 (EEST)

Aitäh!—Pietadè (arutelu)

"Järsakult on tõusnud vikipedeerijate töövõimekus?"

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina

Teateid tiksub juurde ja juurde … ma ei ole infotehnoloogia spetsialist aga minule teadaolevalt võtsin kasutajalehel maha kõik vikipeedia teated ja jälgimisloendid - miks veel teateid saata? "Kas need on tapmisähvardused - oeh jah need veel õnnest puudu".

'Kuidas need mõned Chihuahuad mõtlevad omal jalul seisvale teadvusel Tiibeti mastifile taha keerata jääb arusaamatuks, kas rikošettiga?'

Mul on Teie 'uue-vikipeedia uue juhi' luba vikipeedias toimetada, mitte et see ülepea vajalik oleks - Beat It - I am the bad bitch & I don't wanna fit wherever...

Mariina 27. aprill 2017, kell 16:24 (EEST) alias Простота

Mariina,Teateid saadetakse sulle sellepärast, et sa järjepidevalt keeldud oma materjalilehtedel kategoriseerimise reegleid jälgimast. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. aprill 2017, kell 16:38 (EEST)

Ta ei vaatagi kunagi neid teateid – "Kas need on tapmisähvardused".--Raamaturott (arutelu) 27. aprill 2017, kell 19:30 (EEST)

Minu meelest võiks sellise käitumise jätkumisel järgneda ajutine blokeerimine. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. aprill 2017, kell 20:07 (EEST)

Minu meelest see on nii, et inimene surutakse nurka ja ka nurgas ei jäeta rahule. Andres (arutelu) 27. aprill 2017, kell 20:09 (EEST)

Paraku halvendab Mariina "oma nurgas" reeglite rikkumisega (kategooriate lisamise näol) otseselt paljude kategooriate kvaliteeti. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. aprill 2017, kell 20:49 (EEST)

Ja, mis selles ses nii arusaamatut on? Üks, näiteks, Marina, on kogunud endasse aastaid teadmisi, Eesti elanike maksudega toetatud haridussüsteemist, ja, inkognito mede 6igus ründab teda... Ja mis siis veel juhtuma peaks, kui selguks, et EW on nõustunud võtma pagulusse ca 1,5 miljonit nigeerlast... kas siis Putini makstud tegelased (täna just oli yts tegelane otse eetris) jäävad peale, ja V saab aint nentida, et see pole see...Pietadè (arutelu) 27. aprill 2017, kell 20:23 (EEST)

sorteeritavad tabelid automaagiliselt

tere. küsimused programmeerijatele: äkki saaks teha nimekirjad selliselt, et kui lisad miskit, siis pannakse automaatselt tähestiku- või mis iganes järjekorda, no et seda saaks valida, kuidas nimekirja kuvatakse (vanuse, surmakuupäeva jne järgi).  ?

vastus EriliseleKonnale

kas sa mõtled neid? https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Sorting

--suwa 29. aprill 2017, kell 00:46 (EEST)

Vene isanimed

Peeter Päll ütles vene isanimede kohta: "Minu teada küll mingeid piiranguid ei ole. ... Ka Eesti dokumentidesse saab soovi korral isanime kanda teise eesnimena; tõsi, selleks tuleks vist teha nime muutmise avaldus. ... See on rohkem tava küsimus. Meil tõesti elulooliste andmete puhul enamasti isanime ei märgita, aga mingit keeldu selleks pole."

Nii et see, et eesti keele reeglite järgi ei tohi vene isanime kasutada, on ümber lükatud. Andres (arutelu) 28. aprill 2017, kell 17:02 (EEST)

meie kultuuriruumis võiks minu arvates piisata, kui sulgudes olev kirillitsas nimi sisaldab isa- või emanime.

suwa 29. aprill 2017, kell 00:48 (EEST)

Esiteks, seda ei pruugita osata lugeda. Teiseks, see on nime osa, miks mitte seda entsüklopeedias täielikult ära tuua? Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 01:21 (EEST)

Mina olen nende äratoomisele eesti keeles vastu või kui siis tuleb seda teha kujul Ivan, Nikolai poeg, aga mitte Ivan Nikolajevitš.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. aprill 2017, kell 11:16 (EEST)

Miks? Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 12:45 (EEST)

Me ei peaks artiklites eesti keeles üldjuhul vene isanime ära tooma. Piisab sellest, kuid kirillitsas nimekujus ära tuuakse. Ma usun, et absoluutne enamus oskab seda lugeda küll. Velirand (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:05 (EEST)

Mis siis nendega teha, kes ei oska?

Sama loogika järgi võiks nime üldse ainult vene tähtedega kirjutada. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:15 (EEST)

Isanimi ei kuulu eesti nimesüsteemi ja me ei peaks seda nii väga esile tooma. Velirand (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:33 (EEST)

Mis puutub siia eesti nimesüsteem? Üldiselt me ju lähtume sellest nimesüsteemist, millesse nimi kuulub. Eestis ei tohi üle kahe eesnime anda, aga me toome ära kõik eesnimed, ükskõik kui palju neid on. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu teada on eesti Vikipeedias tavapärane praktika, et artikli pealkiri esitatakse kujul, mis on juurdunud eesti keeleruumis ning artikli esimeses lauses lisatakse vajalikud selgitused: näiteks "Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart", vt Mozart. Sama korra järgi võiks toimida ühtegi võõrkeelt või traditsiooni eelistamata kõigi isikunimedega. --Andrus Kallastu (arutelu) 29. aprill 2017, kell 14:55 (EEST)

Minu meelest on isikuartiklid stiilis Vladimir Iljitš Lenin kõige ehtsam venepärasus (russism) - isegi, kui sellest endale aru ei anta. Olen sellele ka varem tähelepanu juhtinud. Kompromissiks oleks sulgudes venekeelsele nimele järgnev ladina transkriptsioon - nii, nagu teistegi mitteladina tähestikus kirjutatud nimede puhul. 2001:7D0:87C0:6880:2D68:A8:84C2:EA22 29. aprill 2017, kell 17:15 (EEST)

See "Sinu meelest" ei ole argument. Kus siis veel peaks vene keelt eeskujuks võtma kui vene nimede puhul? Ja miks ainult vene nimed on kõlbmatud, mitte näiteks hiina, korea ja vietnami nimed, mida me ei tee eestipäraseks ümber, tõstes perekonnanime tahapoole? Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:30 (EEST)

Ungari nimed, muide, tõstame ümber, aga hiina nimede puhul ei suuda enamik eesti vikipediste lihtsalt vahet teha, kumb on ees- ja kumb perekonnanimi. See selleks. Vene nimede puhul on isanimi ses mõttes tihti oluline, et esiteks on vene nimede seas korduvate osakaal märksa suurem kui eesti nimedes (seepärast kerkivad nt Eesti nimestatistikas vene nimed nii tugevalt esile) ja see tekitab natuke probleeme ning teiseks on ka eesti keeles vene isanimede äratoomisel suhteliselt tugev ajalooline traditsioon, mis praegu kipub muidugi taanduma (keeleoskus käib alla ning kohati kaldutakse rahvuslikku hüsteeriasse, just nagu kellegi isanime mainimine tõsimeelse rahvuslase maksast tüki välja rebiks) - näiteks Lenini puhul on see oluline, kuna suur osa kirjandust kasutab just nimelt seda nimekuju, mistõttu tõenäoliselt osa inimesi selle järgi ka otsib. Kuna eesti keeles on tegu tõesti taanduva traditsiooniga, oleks ehk mõistlik isanimesid mitte kõigile artiklitele kampaania korras läbivalt lisada, vaid kirjutada need, nagu eespool soovitatud, samamoodi põhinime taha sulgudesse kui kõik alternatiivsed täisnimed (ja vähemalt olulisematel juhtudel võiks olla ka suunamised). --82.131.109.135 30. aprill 2017, kell 17:38 (EEST)

Kui täisnimi on väga pikk, siis me oleme küll sulgudesse pannud, aga tavaliselt on piirdutud täisnime esitamisega artikli päris alguses (ja lühemat nime siis enam ei esitata).

Minu meelest on vene nimede puhul enamasti kohe isanimi ära toodud, viimasel ajal on hakatud neid nimedest välja võtma, ja selle vastu ma protestingi. Andres (arutelu) 30. aprill 2017, kell 19:35 (EEST)

Väljavõtmine on tõesti jabur. Oma veidraid vorme võtnud rahvuslusega lehvitamiseks on muud kohad, mitte teatmeteosed. (Analoogne näide on juba aastaid kestnud jõulusõjad.) Niimoodi jõuame varsti sinnamaale, kus kellegi meelest ei tuleb Ivan IV artikkel teisaldada nimekujule Juhan Julm (mis kah ajalookirjanduse eriti patriootlikust marginaaliast läbi on käinud). --82.131.109.135 1. mai 2017, kell 14:36 (EEST)

nohh, seda nimekuju on päris pikalt kasutatud, isegi NSVL-i okupatsiooniajal, vt ka

https://www.google.ee/search?q=%22Juhan+Julm%22+site%3Adigar.ee&

nt ka „Juhan Julm ja tema poeg Joann"

suwa 8. mai 2017, kell 12:18 (EEST)

Jah, on kasutatud, ja seda tulebki mainida. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 15:47 (EEST)

Palun abi

Kasutaja:Märt Põder vaidlustas artikli elektrooniline hääletamine Eestis. Riigi Infosüsteemi Amet pole e-hääletusega seoses autoriteet, sest selle valdkonna eest vastutab e-hääletuse komisjon ja riigi valimisteenistus, RIAl puudub nende teemade pädevus. Enne minu redigeerimist polnud artiklis ühtegi RIA blogi linki. Lõigu mis ma lisasin sai teada, et kui välismaalased ei suutnud kuidagi aru saada PKIst ja isikukoodist, hakkasime eristama i-valimisi e-valimistest. Anto Veldre on RIA analüütik, kes kirjutab blogis kõigile arusaadavalt. Eelnevas arutelus selgus ka, et Veldre pole Märt Põderile vastanud ja arvatavasti seetõttu on ta tõrges RIA blogi aksepteerimast. Hetkel tundubki, et Märt võitleb riigi vastu. Kõik muud viited sobivad aga RIA blogi ei sobi. Palun kedagi vahekohtunikuks. --Tiia (arutelu) 2. mai 2017, kell 15:31 (EEST)

Mina juba kirjutasin oma arvamuse artikli arutelusse. Mulle tundub, et Märt Põdral on selles õigus, et Tiia lisatud tekst on sellisel kujul sobimatu. RIA autoriteedi kohta ei oska midagi öelda, aga see pole siin minu arvates oluline. Andres (arutelu) 2. mai 2017, kell 16:29 (EEST)

Sisulisse külge süvenemata: kui üle ca poole artikli mahust moodustab kriitika, siis võiks see olla eraldi üksuses-artiklis, mille saavutamine "hoolsa" viidete "koondamise" järel ei ole lihtne ega vähest ajakulu nõudev ülesanne...—Pietadè (arutelu)

Allmärkuste mallid

Proovisin ingliswiki sandboxis malle ,Mall:Efn-ua,Mall:Efn-lt,Mall:Efn-ur,Mall:Efn-lg koos vastava Mall:Notelist malliga, ja need toimisid kenasti. Eestikeelses aga ei tööta. Kas see peabki nii olema? https://en.wikipedia.org/wiki/Help:Footnotes --90.191.199.140 4. mai 2017, kell 01:50 (EEST)

Igas Vikipeedia keeleversioonis on omad mallid. Meil selliseid malle loodud/siia toodud ei ole ja seepärast neid ka kasutada ei saa (on aga nt mall Märkus). Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 01:59 (EEST)

Teeme ära! talgud

Kes Tartu kandis peab plaani Teeme ära! talgutel osaleda, siis nüüd sai registreeritud ka selline asi nagu Tartu vikitalgud. Toimuks see 6. mail kell 12–17. Kõik huvilised on oodatud. :) Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 19:22 (EEST)

Uustulnuka hammustamine

Minu meelest on lehel Kasutaja arutelu:Avatudylikool kasutatud liiga ründavat tooni. Märkusi konkreetsete artiklite kohta ei tuleks teha artikli arutelulehel. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 16:26 (EEST)

Ma mõtlesin, kas kirjutan arutelu lehele või ainult kasutaja lehele. Uus kasutaja ei pruugi osata suhelda erinevates kohtades ja seetõttu kirjutasin kõik tema lehele. Nii kui Googlesse teksti panin, lõi välja vana faili. See oli siiski kasutaja juhendamine ja polnud mõeldud teiste jaoks. Vahepeal askeldas Neptuunium, mida ma tähelegi ei pannud ja viimane tegevus on ka Neptuuniumi oma. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:49 (EEST)

Vaadake kasutaja arutelulehe ajalugu. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 22:56 (EEST)

Kas Sa pead silmas seda Avatudylikooli muutuse tühistamist? Minu meelest selle tühistamise kommentaar pole ründav. Seda enam, et olin sama mõtte juba varem pikemalt lahti kirjutanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. mai 2017, kell 23:08 (EEST)

Minu meelest selline tegevus summaarselt tekitab kirjutajal mulje, et ta pole siin oodatud, sest ta teeb kõike valesti. Ajaloost on ka näha, kuidas ta on reageerinud. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:22 (EEST)

Jah, uutele kasutajatele peaks jätma rohkem hingamisruumi ja mitte hakkama nende tööd kohe parandama, või õpetama, kuidas asju õigesti teha. Kui nad just ise abi ei küsi, või kui nad midagi sellist ei tee, mis lausa karjub silma (see on tunnetuse küsimus). Siia alla käib ka vastsete artiklite igasuguste toimetusmallidega üle külvamine. Olen ise selle vastu eksinud. Cumbril 8. mai 2017, kell 00:40 (EEST)

Mina poleks tõstnud ajutist materjali kasutaja lehele vaid kohe alamlehele või liivakasti. Hetkel see tekitaski segadust nii minus kui ka arvatavasti uues kasutajas. Tavaliselt kui mingi materjal teisaldatakse, siis antakse sellest ka teada, kus see on. Meil ju tavaliselt ei hoita artiklite mustandeid kasutaja lehel. Konflikt tekkiski selles, et uue kasutajaga tegelesid 2 inimest aga sellest ei tasu nüüd teha põhjapanevaid järeldusi. Hea on kui keegi tegeleb ka mõne uue kasutajaga. Kõigi jaoks pole meil ju aega ja tahtmist. --Tiia (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:54 (EEST)

Jah, hammustage parem Pelmeeni. :) Aga tõsiselt, uue tulija tehniline künnis on probleem mitut pidi. Ühelt poolt on siin samasorti reaktsioon nagu eestlasel välismaa poes, kus müüja kohe ligi astub ja kõiksugu asju pakkuma kukub: võeh, kõtt, kassasaadminema! Las ma vaatan rahulikult ringi. Teisalt pole suurt osa tavasid muidugi kirjas, kirjutatutest osa on tegelikult inglise vikis ja nende ametlik kehtivus siin on vaieldav (teoreetiliselt ei tule sealsed standardid automaatselt üle, pealegi on neid lihtsalt liiga palju) ning osa keelde on kehtestatud ainult mõne inimese peas (nagu siinsamas lähedal kirjeldatud keeld kasutada tervitusmalli). Selle kõigega harjumine võtab tõepoolest aega ja seni tuleb kõiki asju üle seletada. Ega neid kaht poole lõplikult ühildada saagi, alati tunneb keegi end torgituna. Samas häirib mind isiklikult palju rohkem, kui lollusi teeb keegi, kes staaži ja kogemuste järgi otsustades võiks paremini teada. Siis tuleb küll lootusetu masendus peale.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.109.135 (arutelu • kaastöö).

Aitäh muheda kommentaari eest! Andres (arutelu) 10. mai 2017, kell 22:38 (EEST)

Mina mäletan, et minul oli väga abi kõigist märkustest, mis minu esimestel kuudel Vikipeedias minu arutelulehele kirjutati. Uutele tulijatele ei tohiks liiga palju "hingamisruumi" jätta, st jätta nende apsud kommenteerimata, sest kommentaar on väga tihti kasutaja õppimise seisukohast efektiivsem kui ootamine, et kasutaja ise asjast aru saaks. Ja kasutaja võib olla üldsegi tänulik (nagu mina olin), et teda juhendatakse, mitte ei jäeta iseseisvalt ekslema. Ning ka artiklite arengu seisukohast on kasulikum tegeleda puudustega kohe, mitte jätta need aastateks seisma (sest kui probleemse muudatusega ei tegelda täna-homme, kaob see viimastest muudatustest ja seega toimetajate vaateväljast).

Teine küsimus on, kuidas uutega suhelda. Olen kokku puutunud õppurite ja nende Vikipeedia-töödega. Mind on mitmel täiendkoolitusel haritud tagasiside andmise alal. Kuid ma leian, et mitmeid tagasiside andmise tehnikaid ja põhimõtteid on keeruline Vikipeedias rakendada. Näiteks on üks põhimõte, et kui tahad anda negatiivset tagasisidet (viidata puudustele), on sinna juurde kindlasti vaja anda ka positiivset (öelda, mis oli hästi). Teine on nö hamburgeri tehnika: alusta positiivsega, siis nimeta parandamist vajavat, lõpeta positiivsega. Vikipeedias on keeruline rakendada sellepärast, et esmatähtis ei ole autor, tema psühholoogiline seisund ja teadmiste-oskuste areng, vaid artikli kvaliteet. Autorile mõtlemiseks (positiivse tagasiside lisamiseks igasse kommentaari) on ressurssi vähe. Adeliine 13. mai 2017, kell 21:32 (EEST)

Jääb arusaamatuks, kas tegu on entsüklopeedia või suhtlusklubiga. No ei saa siin lasteaia kiitmispõhimõtteid rakendada. Teisest küljest loomulikult ei tohi uutelt nõuda asju, mida adminnid ise ei tee. Keda siia siis lõpuks oodatakse? Küündimatuse üleskiitmine ja "omade" hea töö materdamine viib/on viinud väärtusliku kaastöö.194.150.65.19 13. mai 2017, kell 21:47 (EEST)

Justnimelt: tegu on entsüklopeedia, mitte õppeasutusega. See tähendab, pole vaja tegelda kaastöölise õpetamisega stiilis "loe seda ja teist". Vaja on konkreetses artiklis konkreetne asi ära parandada, parandust arutelulehel põhjendada ning vajaduse korral esitada kinnituseks viide. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. mai 2017, kell 13:08 (EEST)

Kui vigu näed ja endal pole aega parandada (lihtsalt viskad pilgu peale), siis tuleb siiski märku anda, mis viga on. Neid toimetamise malle ilma selgituseta on vormitud siin vanasti väga palju ja mall ei ütle uuele kasutajale mida ta peab parandama. Palju suhtlust toimub ka resümees. Üks põhjus on juhendamisel see, et kasutaja õpiks õigesti tegema. Me ei tegele ju kõigi uute kaastöötajateega vaid mõne üksikuga. Vikipeedia on online õppeasutus, sest siin õpitakse viki tarkvaraga töötamist.

Kui näed probleemi, aga hetkel parandada ei jõua, võib ju alati lisada märkuse arutelulehele. Tehnilistes küsimustes oleks viisakas enne õpetama tormamist kas asi ise vaikselt ära parandada või oodata ära inimese küsimus. Praeguse teemapüstituse põhjus oli ju eelkõige selles, et tormati uustulnukat kamandama, enne kui too midagi üldse õieti teha oli jõudnud. Ja selline käitumine on loomulikult eemaletõukav. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. mai 2017, kell 18:58 (EEST)

Ma siis parem üldse rohkem ei panustaks. Olen isegi arutelu lehele kirjutanud ja siis küsitakse, kellele see on mõeldud. Ilmselt sa ei tea kõiki tagamaid. --Tiia (arutelu) 14. mai 2017, kell 19:35 (EEST)

Sageli tekib tunne, et autor vähemalt hetkel ei suuda tehniliselt paremini kirjutada ega midagi juurde õppida. Sel juhul pole mõtet temalt midagi nõuda, ja see võib olla ka kahjulik, sest ta võib loobuda kirjutamast, kui ta näeb, et tema tööga rahul ei olda. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 07:29 (EEST)

isikuartikli foto valimine

Võiks tekitada soovituse, et isikuartikli malli-tabelis olev foto valitakse selline, millel inimene vaatab artikli sisse, mitte ekraanilt välja, s.t kui foto on lehel vasakus servas, siis näovaade on otse või ninaga paremale ja kui pilt on paremas servas, siis vaatab portreteeritav vasakule või otse. Nt hetkel kuumaks teemaks võiks olla Emmanuel Macroni artikkel, millel mina valiks "paraadfotoks" alumise, mis siis, et must-valge, kuid inimene vaatab ikkagi sinu poole, mitte kuhugi ekraanitaha ... suwa 8. mai 2017, kell 13:26 (EEST)

Jah, alumine pilt on etem. --Hirvelaid (arutelu) 8. mai 2017, kell 14:26 (EEST)

Minu arust on üsna ükskõik, kuhu täpselt inimene fotol vaatab (sobiks hästi ka nt see foto). Põhiline, et tegu oleks kvaliteetse (portree)fotoga, sest mingite kehvade piltide eksponeerimine teeb Vikipeediale häbi (ja selles osas on alumine foto selgelt parem). Samuti võiks foto esitleda inimest sellisena, nagu teda avalikkus tunneb (mõned näited; sportlase fotolt võiks selgelt välja tulla, et tegu on sportlasega, muusiku portreepilt võiks olla esinemiselt jne). Lisaks on siin kohati halb komme püüda artiklisse panna viimast saadaolevat fotot: prioriteetne peaks aga olema fotomaterjal ajast, mil inimene oli oma kuulsuse tipul (antud artikli puhul see küll probleemiks pole). Ivo (arutelu) 8. mai 2017, kell 15:00 (EEST)

nojah, kui lihtsad tõed on liiga lihtsad, eks siis võta ja hammusta natuke teadust ! :) s.t ntx Fittsi seadus. suwa 10. mai 2017, kell 22:22 (EEST)

Tervitamismall

Protesteerin tervitamismalli kasutamise vastu. Minu meelest ei tohiks seda ilma konsensuseta teha, sest tervitus läheb siis justkui meie kõigi poolt. Kui keegi väga tahab just seda sõnastust kasutada, kopeerigu siis see endale ümber. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 15:36 (EEST)

See pole isegi mitte eesti keeles. Millega tutvuda? Väärakas lause.146.255.183.4 5. mai 2017, kell 15:53 (EEST)

Vikipeedias on hulk selliseid asju, mille suhtes on praktiliselt kõik nõus. Näiteks eesti õigekeelsusreeglite järgimine artiklites, KNAB-ist lähtumine jms. Teisalt on hulk selliseid asju, mille suhtes on inimestel eri arvamused ja kus igaüks talitab omamoodi. Näiteks viitemallide kasutamine, viidete vormistamine. Tervitusmalli kasutamine käib nende teiste asjade alla. Kui lugeda kõnealuse malli arutelulehekülge, siis ei ole näha, et selles küsimuses kuskilt otsast konsensus valitseks. Nii ei saa nõuda, et kui konsensust ei ole malli kasutamise suhtes, siis ei tohi malli kasutada. Sest konsensust pole ka malli mittekasutamise suhtes. Andres, tee hääletus, ja kui enamik arvab, et ei tohi tervitusmalli kasutada, siis on asi otsustatud. Mul isiklikult pole tervitusmalli kasutamise vastu otseselt midagi, ehkki saan aru, et mõnes olukorras on seda parem mitte teha. (Malli sõnastus on omaette teema.) Cumbril 5. mai 2017, kell 16:14 (EEST)

Minu põhjendus on see, et kui tervituses kasutatakse malli minu tahte vastaselt, siis ma tunnen, et mina olen vastu minu tahtmist tervitajate hulk arvatud. Malli kasutamine teeb tervitaja just nagu kõigi teiste esindajaks.

Mis aga puutub õigekeelsusse, siis see minu meelest konsensust ei vaja, sest õigekeelsus oleks vajalik isegi siis, kui keegi meist seda ei pooldaks. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:06 (EEST)

Mina nii ei tunne, et kui keegi kedagi arutelulehel tervitab, siis ta tervitab ka minu nimel. Arvan, et ta tervitab enda nimel – tema nimi ju seisab all, mitte Vikipeedia nimi. Kui robot saadaks kõigile automaatselt teate, siis see oleks Vikipeedia nimel. Cumbril 5. mai 2017, kell 17:25 (EEST)

Mina arvan ka, et tervitan oma nimel. Samas ma igat ühte ka ei tervita. Kõik oleneb sellest, mis kaastööd teeb ja kuidas. Vahel lisan malli Tere ja enda kommentaari lisaks. Mõtlen sellest seisukohast, millise malliga ma saan uut kaastöötajat. kõige paremini aidata. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:42 (EEST)

Olen kategooriliselt tervitamismalli kasutamise poolt. Terve kogukonna esindajaks ei tee ju uustulnuka silmis tervitajat mitte mall, vaid tervitamise fakt kui selline ning asjaolu, et uustulnukas ylejäänud kogukonda ei tunne. Malli kasutamine võimaldab kõigil tagada, et neid esindatakse viisil, millega nad nõus ja rahul on (või vähemalt lepivad). Vaidlusaluse malliga ma isiklikult siiski rahul ei ole, kuna lisaks keelevigadele jääb selles kõvasti puudu põhjalikkusest. Daniel Charms (arutelu) 5. mai 2017, kell 17:32 (EEST)

Arvan, et Andres mõtleb, et kui kellelegi arutelulehele malliga ports juhiseid panna, siis see inimene võib tunda, et teda patroniseeritakse või et sellega näidatakse talle, et ta on keegi, kes ise ei suuda juhiseid leida vms. Ja tõsi on, et kuna Vikipeedias on inimesi igas vanuses ja kogemustepagasiga, siis on veidi imelik küll, kui kooliõpilane õpetab arutelulehel mõnd temast palju vanemat ja haritumat inimest. Aga ma arvan, et tervitusmalliga pandavat juhisteportsu – kui see on korrektse sõnastusega ja informatiivne – võetakse nagu ebaisiklikku ja poolautomaatset tervitust, mida see ju ongi. Kasutajad on piisavalt targad, et seda ignoreerida, kui neil sealt midagi võtta pole. Nagu keegi ütles, siis paljud veebifoorumid saadavad kasutajaile sellise automaatse tervituse, Vikipeedia tervitusmalliga pandud tervitus sobitub sellesse tuttavasse kogemusmustrisse. Patroniseerimine ja liigagar abistamine toimub pigem ilma tervitusmallita. Cumbril 5. mai 2017, kell 19:28 (EEST)

Seda ma olen nüüd õppinud, et ma olen arvatavasti erandlik selles, et mind palumata õpetusports häirib. Praegu ma räägin sellest, et malli kasutamine jätab mulje, et sõnad ei tule selle poolt, kes malli kasutab, vaid muu hulgas ka minu poolt. Kui keegi kirjutab ilma mallita, siis on vähemalt sõnad tema poolt.

Malli tekstis on raske (kuigi võib-olla võimalik) kokku leppida, aga see on võimatu, kui keegi leiab, et malli ei tohiks üldse kasutada ning keegi ei tohiks teda tervitades esindada. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 22:52 (EEST)

Kuigi ajaoost on näha, et kasutati malli, siis tegelikult jääb tekst nagu oleks ise kirjutatud. Mallil on 3. ülesannet

1. tervitus
2. lingid juhenditele
3. juhend allkirjastamiseks, sest algajad ei oska algul allkirjastada ja pidevalt tuleb aruteludes õpetada.

Ma ei tea, miks sul on tunne, et see tuleb sinu poolt. Allkiri on ju olemas ja mall pole meie vormis. Hetkel on sõnastust parandatud aga kui kellelgi on veel sõnastamise mõtteid, siis andke teada. --Tiia (arutelu) 5. mai 2017, kell 23:17 (EEST)

Kui keegi kasutab sõnastust "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja", siis ka ei tule sõnad tema poolt, ta on arutelulehele kopeerinud ühe väga kulunud väljendi. Kui ta ise tervituse sõnad välja mõtleks – vot siis tuleks need tema poolt. Keeruline juhtum, kui keegi tunneb, et mingite sõnade kasutamisel räägitakse ka tema eest. Cumbril 5. mai 2017, kell 23:28 (EEST)

Ei, mitte sõnade, vaid malli. Kas või kopeerige mallist, aga palun ärge kasutage malli. See on ikkagi näha, et malli on kasutatud. Andres (arutelu) 6. mai 2017, kell 00:17 (EEST)

Malli kasutamist on näha ainult juhul kui kasutaja vaatab lehe ajaloost konkreetse muudatuse detaile (miks ta seda tegema peaks?). Lihtsalt lähtekoodi vaadates pole malli {{subst:teretulemast}} kujul näha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. mai 2017, kell 00:32 (EEST)

See on täiesti minu isiklik arvamus, aga pean malliga tervitamist sobimatuks. Ma ise sain esimesel-teisel päeval pärast tehtud tööd Andreselt tervituse, mis käis ilmselgelt minu tehtu koha ja mida on praegugi hea vaadata. Kui selle asemel oleksid olnud juhendite lingid, oleksin arvanud, et mind peetakse harimatuks, sest enne tegevuse alustamist olin mitu õhtut Vikipeedia juhendeid lugenud. Samuti pidasin rumalaks rootsi viki automaatset tervitust, mis saabus umbes viis aastat pärast mu esimest parandust seal. Kui siis vastasin, et hei, ma olen juba aastaid eesti viki administraator ja siin olen ka juba viis aastat parandusi teinud, siis saabus kelleltki isiklik tervitus. Ise olen kirjutanud vähe tervitusi, peamiselt siis, kui sellele on mingi konkreetne juhis lisada, s.t tervitus on konkreetsele isikule ja näitab, et tema tehtut on märgatud. Ssgreporter (arutelu) 6. mai 2017, kell 01:12 (EEST)

Igale kasutajale tulebki isiklikult läheneda, mitte lihtsalt moe pärast malli panema. Seepärast valingi ma pöördumiseks 3 malli vahel ja sõltuvalt eelnevast kaastööst. Peaks mainima, et mina kasutan malli siis kui kasutaja on teinud uue artikli ja pole eelnevalt artikleid parandanud. Mina sain Andreselt tervituse alles aasta pärast siin nokitsemist ja alles siis tundsin, et mind on märgatud. Algul ma vist täiendasin ja uusi artikleid ei teinud. Hetkel käib jutt uute artiklite tegijatest, mis lihtsalt näha Uute kasutajate kaastööst. --Tiia (arutelu) 6. mai 2017, kell 02:14 (EEST)

Pooldan isiklikku tervitamist. Pooldan ka malli, mille võib tervituse alla panna. Või siis hiljem lisada, kui keegi märkab, et selleks vajadus. Aga kui inimesel on ehk ainult 1 küsimus ja siis keegi lisab suure hunniku informatsiooni - võib hoopis pea segamini ajada ja kaastöölise ära hirmutada. Pelmeen10 6. mai 2017, kell 14:01 (EEST)

Lisan mõnevõrra hilinenult, et kui ma noorem olin, siis häiris mind malliga tervitamine hullupööra, ma kahtlustasin, et mind kas peetakse lolliks või olen midagi valesti teinud. Aastaid hiljem, kui mind on eri projektides kümneid kordi malliga tervitatud, olen muutunud tuimemaks, aga nendesse projektidesse, kus mind pole malliga tervitatud, suhtun ikkagi suurema soojusega. Taivo 28. mai 2017, kell 20:48 (EEST)

Taivo, meil on nüüd sellised mallid, et arutelu lehel pole näha, et on kasutatud malli. Seda näeb ainult ajaloost. Viimasel ajal ei viitsigi keegi enam tervitada. Milleks energiat kulutada sellele, sest eelnevalt tuleb tutvuda uue kasutaja kaastööga. Me ei räägi siin lihtsalt "templi" panemisest. Kui juhendada ei tohi, siis tuleb see töö teha vanadel "kaladel". Seega jõudu tööle! --Tiia (arutelu) 28. mai 2017, kell 21:03 (EEST)

Hääletus - Poliitika mallid

Kas mallid Mall:Sotsialism, Mall:Liberalism ning Mall:Konservatism vajavad lippu ning vastavat värvitooni? Eriti riivab silma see punane värv sotsialismil. Nagu ma ka Kasutaja_arutelu:Neptuunium lehel põhjendasin: "Mallide ülesanne (sarnaselt kategooriatele) on mugav orienteerumine. Seega ei pea need üldse olema värvilised ning tõesti ei vaja ka lippu." Peaksid olema võimalikult neutraalsed, nagu ka terve Vikipeedia. Sooviks arutada, kas sellel teemal on vaja teha hääletus. --Pelmeen10 2. juuni 2017, kell 04:41 (EEST)

• Vastu. Need värvid/lipud on malli teematikale vastavad ja külgribade illustreerimine on igati positiivne, sest antud illustratsioonid (nagu ka artiklis olevad pildid/illustratrsioonid) lisavad artiklitele, kuhu külgribad paigutatakse, väärtust juurde. Samuti ei muuda väiksed lipud antud malle liiga kirevaks. Lisaks:
  

1. Mallide illustreerimist kasutavad põhimõtteliselt kõik teised vikid.
   
2. Tegu pole navigatsioonimalliga (kuigi aegajalt illustreeritakse ka neid). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 06:19 (EEST)

• Vastu. Nende mallide värvid ja lipud ei ole minu arvates lugejat häirivad ning muus osas nõustun Neptuuniumi põhjendustega. --Kuuskinen (arutelu) 2. juuni 2017, kell 11:35 (EEST)

Kuidas nimetada siis neid malle, kui need ei ole mõeldud navigeerimiseks? Pelmeen10 2. juuni 2017, kell 14:31 (EEST)

• Poolt Ma võin küll aru saada värvidest, kuigi ka need tunduvad üleliigsena, aga need lipukesed seal mallides muudavad need lihtsalt inetuks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuni 2017, kell 22:18 (EEST)
• Poolt Sel põhjusel, mis Ahsoous allpool esitas, ehk siis värvid pole ideoloogiatega üheselt kokku langevad. - Melilac (arutelu) 3. juuni 2017, kell 07:27 (EEST)

Arusaamatu kuidas saa

• Poolt - elu ei ole mustvalge (antud juhul puna-kolla-sinine). Pelmeen10 3. juuni 2017, kell 15:14 (EEST)

Pole isegi arusaadav, mida see lipp tähendab ja kes selle kasutusele võttis. Lihtsalt "ilu" pärast on see täitsa mõttetu.146.255.183.167 2. juuni 2017, kell 15:43 (EEST)

Arvan, et need on võetud yle inglisvikist. Värvid tähistavad nende poliitiliste voolude traditsioonilisi lipuvärve - sinine oli näiteks Briti tooride traditsiooniline värv, punasega peaks asi olema ilmselge ning kollast kasutab näiteks europarlamendis ALDE ja meil mõistagi Reformierakond (kelle orav on kyll nähtavasti konservatiivne :). Eestis on see traditsioon muidugi veel õhukesevõitu, aga symboolika siiski kasutusel, nii et minu poolest võivad need lipud jääda. Daniel Charms (arutelu) 2. juuni 2017, kell 16:15 (EEST)

Daniel Charms seletas juba kõik lahti. Sotsialism on punane ja meil pole mõtet seda eirata ja neutraalsust taga ajada. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 18:21 (EEST)

Mille ta lahti seletas? Et inglise viki teab a soluutset tõde ja need lipud on enesestmõistetavad?146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 18:57 (EEST)

Soovitan strawmanide esitamise asemel Danieli sõnavõtt läbi lugeda. Muuseas need mallid on illustreeritud sisuliselt kõigis vikides, mitte ainult inglise omas. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:08 (EEST)

Soovitan rääkida eesti keeles. Vikpeedia ei tohiks igasugu meelelahutusmaailma lihtsustuste ning vilkuvate ja värviliste viledega kaasa minna.146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 19:11 (EEST)

Eesti keeles nimetatakse seda demagoogiavõtet vist õlgmeheks. Vilede ja vilkuvate värvide osas ei saa antud juhul nõustuda, sest need mallide puhul on kasutatud üsna lihtsaid illustratsioone. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:19 (EEST)

Anonüümne, (erakondade) sümboolikal on omad värvid ja need kõik on tulnud ajaloost. Teema algataja polnud sellest lihtsalt teadlik. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 19:13 (EEST)

Kõigepealt, me oleme siin üsna võrdselt anonüümsed, eksole. Aga kuudas saab väita, et kõik nende mallide alla liigitatud voolud ja liikumised just sellise värvi all on esinenud? Väitlejate asjatundlikkus lihtsalt ei tundu mulle veenev.146.255.183.185 2. juuni 2017, kell 19:19 (EEST)

Kuna antud liikumiste esindajad on neid värve laialdaselt kasutanud ja paljudes allikates seostatakse neid värve nende liikumistega. Lugemist: Red flag (politics), Why is the Conservative Party blue?, Political colour, "blue for conservatism, red for socialism etc". jne - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuni 2017, kell 19:36 (EEST)

No ja muidugi - USA Vabariiklik partei, mis on oma olemuselt ka konservatiivne, kasutab punast värvi ja Jaapani Sotsiaaldemokraatlik Partei sinist (nagu ka USA Demokraatlik Partei). Kollane võib sama hästi olla mingi budistliku liikumise värv, kui liberaalide oma jne. Ja muidugi Keskerakond on meil ka väga rohelist ideoloogiat esindav jne. Nii et ei näe ma põhjust neid malle ka mitte värvilistena teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuni 2017, kell 22:31 (EEST)

Kasutades argumendina kahte eranditˇ väiteks, et punane värv ei esinda sotsialismi, on võrdlemisi kummaline. Seda enam, et jäetakse kõrvale punalipu ajalugu Red flag (politics) ja asjaolu, et globaalselt kasutavad punast värvi peamiselt siiski sotsialistlikud parteid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. juuni 2017, kell 16:31 (EEST)

Sorry, aga punalipp ei ole sugugi mitte (üksnes) sotsialismi esindav värv, vaid see on see, mida nimetatakse vasakuks tiivaks ehk siis siia käivad lisaks sotsialismile sisse sotsiaaldemokraatia, sotsiaalliberalism, kommunism, anarhism, feminism, (radikaalne) vabariiklus jne. Aga punane värv tähendas Prantsuse revolutsiooni ajal, millest see poliitiliste liikumiste puhul kasutusele võeti, algselt hoopis patriotismi. Ning rahutusteni Merthyr Tydfililis, Pariisi kommuunini ning Chicago töölisliikumiseni kulus veel aega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. juuni 2017, kell 17:16 (EEST)

See vajaks juba analüüsi ja võrdlemist. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2017, kell 19:27 (EEST)

tegelt ajame selle arutelu täitsa jaburaks, ajalugu jms inimtegevust käsitlevad tagantjäreletarkused ei ole maitseta ja lõhnata ained, sellistel asjadel on isegi palju värve jne. suwa 2. juuni 2017, kell 22:18 (EEST)

nn isehakand usaldusisikud alustavad redigeerimissõda ilma kirjaliku põhjenduseta

thnx juuser cumbril, enne lammutamahakkamist võiks lisada ka lause oma tegevuse põjendamiseks, samas pole ükski nn trastidjuuser viitsind mu küsimustele arutelulehtedel vastada juba päris mitu kuud, mis on üheselt tõlgendatav pahatahtliku käitumisena. palju õnne kogukond ! :P suwa 4. juuni 2017, kell 20:12 (EEST)

Nojah, põhjendada võiks küll.

Millistest küsimustest on jutt? Andres (arutelu) 4. juuni 2017, kell 20:23 (EEST)

Kui arusaamatuks jäi, miks tühistasin, siis kaks põhjust.

1. Välislinke ei panda Viidete alajaotuse alla. See on kirjas Vikipeedia vormistusreeglites. Kuidas keegi üle 10 aasta Vikipeedia kasutaja olnu ikka taolisi vigu teeb, käib üle minu mõistuse.
2. SpaceX on teinud üle 30 kosmosemissiooni, kõigist neist või enamikust on videod Youtube'is olemas. Mis selle viimase missiooni nii eriliseks teeb, et just sellele videole lingi panema peab? Välislinkide alajaotus pole koht, kuhu artikli teemaga lõdvalt seotud linke kuhjata. "Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu" (Mida Vikipeedia ei ole). Cumbril 7. juuni 2017, kell 19:36 (EEST)

Aga miks artiklil pole alajaotust Välislingid? Mina küll selles midagi halba ei näe, et mõnest missioonist ka link on. Tavaliselt lisataksegi viimasest sündmusest link kui eelnevaid pole. Muide välislinkide osast on võimalik teha ka edaspidi viiteid ja seega on see koht, kus saab kaasajastada artiklit. Hetkel tundub, et see on Cumbrili personaalne artikkel ja teised ei tohi sellesse panustada. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:17 (EEST)

Artiklil pole alajaotust Välislingid, sest keegi pole seda teinud. Mille põhjal see mulje on tekkinud, et see on minu personaalne artikkel? Tühistaksin samasugused muudatused ka teistes artiklites, kuid ma ei jõua neid kõiki lihtsalt jälgida; see artikkel on mul jälgimisloendis ja olen artikli teemaga hästi kursis. Cumbril 7. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)

Seega oleks võinud Suwa lingile lisada alajaotuse Välislingid ja poleks olnud mingit probleemi. Artikli ajalugu ju näitab, et enamasti täiendad ise seda artiklit. Hakkasid kaitsma ka seda ise ehk kuritarvitasid võimu. Kaitsma oleks pidanud keegi teine. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:47 (EEST)

Oleks küll olnud probleem, sest link on juhuslik ja niimoodi üksikuna ei sobi. Teiseks ei pea keegi kellegi järelt koristama. Kaitsmisega on nii, et meil on lihtsalt nii vähe kaastöölisi, et artikleid kahjustavaid muudatusi lastakse pidevalt läbi. Kui mina ei reageerinuks, siis jäänukski vigane muudatus sisse. Ideaalis peaks keegi teine kaitsma, kuid see lihtsalt ei toimi administraatorite puuduse tõttu. Cumbril 7. juuni 2017, kell 21:08 (EEST)

Samas võib lisada videod ka teistele missioonidele. Üksik video on ehk tõesti kummaline, ent kui lisamissoovi on, siis minu meelest taolised videod teevad asja paremaks küll. - Melilac (arutelu) 7. juuni 2017, kell 22:11 (EEST)

Mhmh. Kõige kergem ja lihtsam oleks lisada link Youtube'i kanalile. Cumbril 7. juuni 2017, kell 22:54 (EEST)

Nii siin nüüd asjad käivadki, ülbelt ja põhjendamata nullitakse. Teretylnud ja ainult robotid ja kopeermasinad. Võtke siis viitamisnõue reeglitest ära, kui adminnid aiult halba eeskuju näitavad, samal ajal algajaid kottides. Ja "entsüklopeedia" võib ka nüüd nimest ära võtta.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 146.255.181.169 (arutelu • kaastöö).

Vormistustavadele mittevastaval kujul üsna juhusliku välislingi lisamine vale alajaotuse alla. Mulle on senini arusaamatuks jäänud, et kuidas lugupeetud Suwa selle sama asja vastu aastast aastasse ja artiklist artiklisse eksib.

Jah, Cumbril oleks võinud selle lingi ka nö korda teha, välislinkide alajaotuse moodustada ja sarnaseid linke juurde otsida, et moodustada terviklik komplekt, kuid täiesti adekvaatne reageering oli ka muudatuse tagasipööramine. Kui millegi vastu kisa tõsta, siis ainult Suwa käitumise osas. Cumbril pole midagi valesti teinud.

Ning redigeerimissõda ei alga tehtud muudatuse tagasipööramisest, vaid alles siis, kui tagasipööramise järel sama muudatust läbi suruma hakatakse. Ivo (arutelu) 7. juuni 2017, kell 20:49 (EEST)

Täpselt nii. Tänan, Ivo. Cumbril 7. juuni 2017, kell 21:08 (EEST)

Hetkel oli tõesti see link vormistuselt vale ja millegipärast ka mingist kindlast ajast. Tundub, et isegi vanad kalad ei oska vormistada. Seega ei tee paha kui resümees sellest märku anda. Võib olla siis poleks sellist olukorda tekkinud. Suwa tõesti ei saanud aru, miks muudatus tagasi pöörati. --Tiia (arutelu) 7. juuni 2017, kell 21:27 (EEST)

Tõlketalgute ja Kesk- ja Ida-Euroopa kevade artiklivõistluse auhinnatseremoonia

Kõik vikipedistid ja Vikipeedia sõbrad on oodatud tõlketalgute ja Kesk- ja Ida-Euroopa artiklivõistluse ametlikule lõpetamisele, mis toimub 8. juunil kell 17 Euroopa Liidu Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4. Koosviibimisel antakse üle auhinnad ning saab kohtuda võistluse osalejate ja žürii liikmetega. Laual on suupisted ja joogid. Tere tulemast! Adeliine 6. juuni 2017, kell 20:24 (EEST)

Mall:Veebiviide

Avastasin vormistuse vea mallist {{veebiviide}}, mida saab näha välislinkide all artiklis Paavo Järvi ehk Priit Kuusk (17. detsember 2008). Paavo Järvi juhatab Saksamaal Beethoveni IX sümfooniat. ERR uudised.

Kuupäev on vales kohas. Malli näidetest loen välja, et see vormistatakse nii siis kui kasutatakse arutori nime(sid). Ma tean, et see mall on vigane aga kas saaks välja "aeg" kuvamist lisada lõppu? --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 06:03 (EEST)

Ei ole ju vales kohas. See on teadlikult nii tehtud, et kuupäev oleks autori nime järel ja minu meelest näiteks sinna see kõige paremini sobibki. Seda enam, et teadustöödes jne viitatakse samuti sellist stiili kasutades. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 14:20 (EEST)

Keegi ei viita malliga veebiviide teadusartiklile. Kuupäev on vales kohas. Ivo (arutelu) 18. juuni 2017, kell 18:12 (EEST)

Võibolla väljendasin end halvasti. Igastahes pidasin silmas, et üldiselt (ehk siis ka Vikipeedia väliselt) viidates pannaksegi kuupäev autori nime taha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 19:04 (EEST)

Kui meie siin nii ei tee, siis järelikult ei sobi meile ka selle malli tekitatav tulem. Ivo (arutelu) 18. juuni 2017, kell 19:55 (EEST)

Ei tee? Seda ma ausaltöeldes ei teadnudki. Muidu näiteks teised viitemallid (Cite journal, cite book jne) tekitavad ju kuupäeva samasse kohta (autori nime taha), ja ma ise olen kogu aeg, isegi käsitsi kirjutades, nii viitanud. Teistes wikides on ka viitemallides selline (avaldamise kuupäev autori nime järel) stiil kasutusel, rääkimata ülikoolidest jne. Arusaamatu, et miks siin teistmoodi olema peaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 20:21 (EEST)

Käsitsi me paneme tegelikult kogu aeg lõppu, isegi nimede puhul. (Nimi: Pealkiri...) Kuna välislinkide all oli selline vormistus, siis see paistis silma. Kuna need on üle toodud inglise vikist, siis see viga võib tõesti olla ka teistel. Kahjuks just nimede lisamisel. --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 20:30 (EEST)

Ma jällegi olen arusaanud, et lõppu käib hoopis allika kasutamise kuupäev. Lisaks vähemalt mina ei nimetaks seda endiselt "veaks". - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. juuni 2017, kell 20:32 (EEST)

Just nad on seal lõpus kõrvuti. Enne kirjutamise kuupäev ja siis vaatamise kuupäev. Kui artiklil on kuupäev olemas ehk blogi-artikli postitus, siis mina vaatamise kuupäeva ei lisa, sest artikli kuupäev ei kao kuhugi. --Tiia (arutelu) 18. juuni 2017, kell 20:36 (EEST)

Ma ei ole mitte kuskil säärast vormistust näinud, kus kuupäev lisatakse autori nime taha. Aastaarv küll, aga kirjes seegi ilma sulgudeta. Andres (arutelu) 18. juuni 2017, kell 22:57 (EEST)

Lingi täpsustused

Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST)

jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--Estopedist1 (arutelu) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)

näen, et oled (kasutaja:Ahsoous) teinud lingi Meeletu maailm (Terminaatori laul), ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent Terminaator desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--Estopedist1 (arutelu) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST)

Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST)

Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime Kategooria:Muusika kategooriad riigiti ja aastaid Kategooria:Albumid aastati, artiklites mitte. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST)

kasutaja:Ahsoous mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "Parim päev (album)" või "Absoluutselt (singel)" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette ja on ju kindlam lisada link Parim päev (Getter Jaani album), võrreldes lingiga Parim päev (album)--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:19 (EEST)

et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu jätkub Üldises arutelus: Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2017, kell 10:19 (EEST)

Mitte artikkel ei pea tingimata olema pikema pealkirja all, vaid sinna tuleks ümbersuunamine teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuni 2017, kell 10:32 (EEST)

Muide, Getter Jaani albumi puhul võimalik, et ka artikli pealkiri võiks olla täpsustusega (Getter Jaani album), sest on olemas film "Parim päev" (originaalpealkiri "Самый лучший день"), millele lisaks on olemas ka filmi (mitteametlik) soundtrack, aga see selleks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuni 2017, kell 10:42 (EEST)

Vikiprojekt Muusikud on meil paigas, kuidas käituda. Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Vormindamise juhend#Artikli nimi on kirjas: Albumi nime täpsustus võib olla ... (album). Kui on palju sarnaseid albumeid, siis on soovitav teha (esitaja nimega omastavas käändes album). Näiteks (Britney Spearsi album). Singli puhul kirjuta artikli täpsustuseks kas ... (laul) või kelle laul, näiteks Songbird (Oasise laul). Tuntud laulude esitajatele lisatakse ainult nimi, näiteks Last Christmas (Birgit Õigemeel), sest põhiartikliks jääb tuntud laul ja täpsustuseks ei sobi panna selle näite puhul "Birgit Õigemeele laul" (ei ole ju). Artiklis tuleb plaadi liik linkida. --Tiia (arutelu) 20. juuni 2017, kell 19:25 (EEST)

Kriipsuõigus

Kui mingi väljaanne, olgu see siis Komsomolskaja Pravda, Postimees või Reuters, avaldab artikli, ja kasutab pealkirjas nt lühikesi kriipse (-) — kui õigustatud on sellisel juhul "parandasin skripti abil kriipsud" kaudu viites pealkirja muutmine, ja mil viisil on see "parandatud" pealkiri hiljem leitav (näiteks, kui aadress muutub)?—Pietadè (arutelu) 15. märts 2017, kell 15:51 (EET)

Minu meelest ei tohiks pealkirju parandada. See on autori võõrandamatu õigus käia oma loominguga ümber just nii, nagu ta soovib. Rääkimata siis sellest, et viimane võib olla taotluslik. --kanakukk (arutelu) 15. märts 2017, kell 16:28 (EET).

Vene keeles tiree pikkus pole määratud ja neid võibki olla kolmes pikkuses, seega vene keele puhul ma küll nende kallale ei läheks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2017, kell 16:46 (EET)

Muidugi ei tohi pealkirju parandada. Andres (arutelu) 15. märts 2017, kell 18:41 (EET)

No jah, just tüpograafia puhul on see suur küsimus. Mõned pealkirjad on trükitud näiteks  n õ n d a  — mida siis? (Kriipsu pikkust muutudes artikli otsimisega probleeme ei ole, ja autoriõigust see ei puuduta, sest ei ole üldse kindlaks määratav, kas autor ise selle kriipsu pikkuse kohta otsustas, või mingi toimetaja hiljem. Või mingi poolgraafik kuskil trükikojas, keda ei leia enam kunagi.) --Mmh (arutelu) 16. märts 2017, kell 18:27 (EET)

Pealkirja sõrendamine on ju kirjastiil, autori selge tahteavaldus ja seadustähe kaitse all. Mida siin arutada on?

Ma ei saa aru, kuidas toimetaja v trükikoja poolgraafik asjasse puutub? Iseenesest on muidugi õige, et presidendi etteloetud kõne autor ei ole alati otsast lõpuni tema ise, aga kui üleriiklise levikuga päevalehe artikli all on 1 (üks) autor, siis ei ole minu meelest mõtet küll hakata oletama, kas äkki toimetaja on pealkirjaga omatahtsi ümberkäinud. Seda enam, et see ei puuduta meie subjektiivseid õiguseid. --kanakukk (arutelu) 19. märts 2017, kell 14:21 (EET).

Lehetoimetajad panevadki ise pealkirju ja muudavad teksti. Asi pole selles. Lihtsalt pealkirju tuleb esitada nii, nagu nad on avaldatud. Andres (arutelu) 19. märts 2017, kell 16:11 (EET)

Leian, et kui artiklis on kirjavead/stiilivead vms, siis ei pea Vikipeediasse sama vigaselt sisestama. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:35 (EET)

Räägitavasti juhtus nõuka ajal NO Eesti trüki kojas järgmine lugu: ajalehe esiküljel, oktoobripöörde aastapäeva tähistama mõeldud artikli hüüdlause (à la, vankumatult me seisame) taga olev kremli müür oli laduja/trükkali või kelle iganes, süül sattunud olema mitte-vankumatult kaldu — kas sel puhul tegemist edastamist mittevääriva apsuga, ja kes otsustab?—Pietadè (arutelu)

Artikli sisu refereerimisel ei ole tarvis vigu üle tuua, aga artikli pealkirjas tuleb viga säilitada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:32 (EET)

Igaks juhuks ütlen, et mulle on õpetatud, et versaalis ehk suurtähtkirjas pealkirjad tuleb siiski harilikku kirja panna. Olen nii teinud. Kuriuss 5. juuni 2017, kell 23:33 (EEST)

Suurtähed ise on erinevad: toodetavad mitmeti, kas Shift klahvi all hoides, Caps Lock klahviga, jne, või siis käsuga "All Caps", viimasel juhul, nt kopeerides AA pdf failist, võib saada tulemuseks, nt: PeAlkiRi, vms... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 17:37 (EEST)

§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel

§ 19.  Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
 Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
 4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele;
 5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
 6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks;

Kuidas sellest paragraafist tulenevate õiguste kasutamisega Vikipeedias siis ikkagi on? Mittevaba sisu kriteeriumite lugemine ei teinud eriti targemaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 16:01 (EEST)

Mõnevõrra targemaks teeb muidugi selle lehe arutelulehe lugemine. Eestikeelses Vikipeedias selliseid teoseid tohtima motiveeritud mahus kasutada, Commonsisse laadida mitte - Vikipeedia puhul saab apelleerida mitteärilisele kasutamisele, Commonsi puhul mitte. Samas peab selliste materjalide kasutamisel järgima WMFi litsentseerimispoliitikat, mille järgi mittevabade materjalide kasutamine peab olema minimaalne ja sellised failid vastavalt märgistatud. Daniel Charms (arutelu) 27. märts 2017, kell 16:50 (EEST)

Niisiis tohin võtta näiteks enwikist fair use-i alla kuuluva pildi ning selle antud põhjendusega (st lisades pildi infosse selle põhjenduse) üleslaadida? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 18:40 (EEST)

viide allikale:

Autoriõiguse seaduse 
IV. peatükk AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE) 
2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016020?leiaKehtiv#para19

mh, mis on USA serveritesse topitud ja osaliselt korrastatud infol pistmist Eesti seadusandlusega, mida otseselt ei kata rahvusvahelised kokkulepped? suwa 27. märts 2017, kell 20:15 (EEST)

Mõne arvates on kõige kõrgem seadus USA-l, muud midagi. Pelmeen10 (arutelu) 27. märts 2017, kell 20:22 (EEST)

Viidatud § 19 Vikipeediat väga oluliselt ei puuduta, kuna Vikipeedia ei lange ühegi punktides 2-6 nimetatud kategooria alla. Ta ei ole teadusväljaanne (ei avalda esmaseid teadustulemusi), ei ole õppeotstarbeline (teda saab õppimiseks kasutada, kuid see ei ole tema põhifunktsioon), ei ole õigusemõistmise ega avaliku julgeoleku tagamise organ, ei ole mõeldud eelkõige puuetega inimestele ega keskendu ka päevauudiste kajastamisele. (Kahtlejad võiksid lugeda inglisviki teksti "What Wikipedia is not").

Ainus osa, mis katab nii Vikipeediat kui ka ükskõik keda muud, on tsiteerimine, millega seoses tekitavad vaidlusi tsitaadi mõiste erinevad tõlgendused. Õiguspärase tsiteerimise piirid Eestis ei ole seadustes fikseeritud ning selle kohta pole ka kuigivõrd kohtulahendeid, mis olukorda selgitaksid. Parim kättesaadav ligikaudne orientiir on kunagine Ajalehtede Liidu liikmete omavaheline kokkulepe, et uudiseid võib otseselt tsiteerida kuni kolme lause ulatuses (edasi võis tekst jätkuda refereeringu ja kommentaariga).

Kindel on see, et teost tervikuna "tsiteerides" rikutakse autoriõigust ka siis, kui teos on lühike - tsitaat peab olema osaline ja, nagu seadus ütleb, "motiveeritud mahus". Seega oleks autoriõigusega kaitstud haikude tsiteerimisest Vikipeedias mõistlik hoiduda. (Nt Kivisildnik on protesteerinud valjult enda haiku "tsiteerimise" vastu õpikus talle kui autorile piisava tasu maksmiseta.) Teisalt - motiveeritud mahus tsiteerimine on vaba sõltumata sellest, kas see autorile meeldib või ei. Kui ohtralt emotsioone tekitanud definitsioonide teemat meenutada, siis teise teatmeteose pikemast artiklist ühe lause tsiteerimine, mille aluseks on vajadus säilitada definitsiooni korrektne sõnastus ja terviklikkus, on autoriõigusega kooskõlas. Ühelauselise artikli tervikuna tsiteerimine seevastu ei ole hea mõte, kui selleks pole väga selget otsest vajadust. Ent kui tsiteerimise käigus ei rikuta seaduse nõudeid, siis ei saa autoriõiguse omanik seda keelata. Vikipeedias lühiartiklite vorpimine pelgalt tsitaatide abil, kui tsiteeritakse korektselt, on üsna halb stiil ja ei anna entsüklopeedilist lisaväärtust, mille aluseks peaks olema eri allikate kokkuvõtmine ja kõrvutamine - aga ebaseaduslik see ei ole.

Kokkuvõttes: tsiteerida võib, aga parem oleks seda teha minimaalses vajalikus mahus ning kahtluse korral piirduda refereerimisega. Samas tuleks mõlemal juhul korrektselt allikale ja autorile viidata (mitte üksnes lingiga, sest lingist ei ole näha teksti autorit ega alati isegi pealkirja) ning meeles pidada, et kopeerimine ilma jutumärkideta ei muuda tsitaati veel refereeringuks. Mingeid muid seaduslikke erandeid see paragrahv Vikipeediale ei anna. Mõnes riigis, nt Poolas, on entsüklopeediatele või teatmeteostele seaduses eraldiseisev erand kehtestatud, aga minu teada pole seda võimalust Eestis isegi mitte arutatud. Kui tahate, tehke ajakirjanduses avalik ettepanek ja algatage poliitiline debatt. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Väike ääremärkus ka "USA serverite" teemal, mis vikipedistides alatasa segadust tekitab. Wikimedia Fondi põhimõtteline otsus on olnud, et iga üksiku projekti tegevus peaks alluma kahe riigi seadustele: USA, kus asuvad Fond ja serverid (suuremas osas), ning projekti/kasutaja asukohariik. See on väga pragmaatiline otsus, sest kõigi maailma riikide seadusi korraga täita ei ole lihtsalt võimalik, aga need kaks puutuvad alati asjasse.

Projektikogukondadele on jäetud õigus teha mittevaba (=mitte täisvaba, mittevabaks loetakse kõik, mida ei tohi kasutada igas mõttes vabalt) sisu kasutamises erandeid, aga need kehtivad ainult üksikprojekti piires ja teistesse üle ei kandu. (Nt venes ja inglises lubatu ei ole automaatselt lubatud ka Eestis.) Eesti Vikipeedias on siiani jõutud hääletusel kokkuleppele vaid ühe erandi asjus, mis puudutab panoraamivabadust: Eesti seadus lubab alaliselt avaliku kunsti pilte kasutada Vikipeedias ning ka lugejad saavad neid edasi pruukida, aga ainult mitteäriliselt, seega otsustati lubada Eestis tehtud avaliku kunsti fotode kasutamist eestikeelses Vikipeedias. See otsus ei kata Lätit, USAd ega Indoneesiat. (Nt Läti vikiekspeditsiooni materjalide kasutamise üle on juba küllalt vaieldud, konsensust ilmselgelt ei ole.) Kui inglise Vikipeedias kasutatakse fotot õigustatud kasutuse (fair use) erandi alusel, siis meil sellist erandit pole ja Eesti seadus selleks luba ei anna; foto võib olla kasutatav muudel põhjustel (nt kui fotograaf on andnud loa, foto on avalikus omandis vms), aga automaatselt seda eeldada ei maksa. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste [ning nende asutuste] ja ametiisikute poole ning et vastamise korra sätestab seadus ("Avaliku teabe seadus", "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus", "Tsiviilkohtumenetluse seadustik", "Kriminaalmenetluse seadustik" ja äkki veel mõni). PS § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohtu halduskolleegium on 02.11.2015 haldusasjas 3-3-1-22-15 p-s 14 sedastanud järgmist: asutuse poolt isikule antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses 08.06.2016 haldusasjas 3-3-1-12-16 eelnevat korranud ning täpsustanud, et ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel.

Neptuunium, oma küsimustega on tark tegu pöörduda Justiitsministeeriumi poole (võib ka e-kirja teel), mille põhimääruse punkt 9 märgib, et nimetatud riigiasutuse ülesandeks on kureerida autoriõiguste valdkonda. Kui nende antav vastus pöördujale tundub nõrkadel alustel olevat, siis on viimasel õigus pöörduda halduskohtusse (riigilõiv 15 üleliidulist raha) kohustamiskaebusega toiming sooritada. Viimast saab teha ka e-toimik.ee vahendusel. Teine võimalus on muidugi autoriõigustega kaitstud materjali netti postitada ja siis iseenda peale kuriteokaebus esitada. "Kriminaalmenetluse seadustiku" § 6 järgi on uurimisasutus v prokuratuur kohustatud toimetamata kriminaalmenetlust, et välja selgitada, kas on toimepandud kuritegu. Kui kuriteokoosseisu ei leita, siis on seaduses lünk või oled teoste vaba kasutamise sätetest õigesti aru saanud.

Ma ei saa aru sellest küsimusest, kas netis tuleb järgida õiguskorda, kui server asub USAs ja mina ise Eestis. Vastus on loomulikult jaatav. YouTube blokeerib päris kindlasti autoriõigustega kaitstud materjali, mis on loodud Eestis. Mis rikkujast edasi saab, ei tea. Aga äkki mõni meie riigiasutus oskab öelda, et kas võetakse tsiviil- või kriminaalvastutusele, millise riigi seaduste järgi, kas kohaldatakse väljasaatmist teise riigi kohtu alla jnejne. Küsimise aluseks ikka seesama PS § 46.

Kas et.wikipedia.org veebilehel esitatu peab vastama Eesti seadustele. Jah! Sama lugu on ka kõigi teiste projektidega. Ei saa nii olla, et ru.wikipedia.org võib rahulikult vahendada lapspornot, autoriõiguste rikkumisi, kaughasartmänge jms. Vt ka nt en:Websites_blocked_in_mainland_China, en:Internet_censorship_in_Russia, en:Internet_regulation_in_Turkey. Näiteks Eestis blokeeritakse Maksu- ja Tolliameti nõudmisel hasartmängu võimaldavad veebilehed, kellel puudub õnnemängudeks vastav luba, serverid asuvad loomulikult Eestist väljas (vt "Hasartmänguseadus" § 56, blokeeritud ebaseadusliku kaughasartmängu serverite domeeninimed, blokeeritud saidi teade, vt nt 10bet.com), vist ka lapspornot, kiire guugeldamine sobivat ajakirjandust välja ei toonud.
--kanakukk (arutelu) 5. aprill 2017, kell 02:59 (EEST).

Kas keski võiks selle serverite asukoha(usa+2) ja õigusruumilise alluvuse, lisaks ka siinse wiki kogukonna kokkulepped kirjutada Eestikeelne_Vikipeedia sisse nõnda, et kõik tutvujad saaksid kohe algusest üheselt arusaadava pildi ja arusaama ette? suwa 12. aprill 2017, kell 14:07 (EEST)

Eestis peab välisriikide autorite õiguseid austama, sest "Autoriõiguse seadus" (AUTÕS) ütleb, et "Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule" (AUTÕS § 3 lg 1 p 3). Selline lepe on näiteks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. Autoriõiguse rikkumine on mõnel juhul karistatav, sest Eesti Vabariigi karistusseadustikus (KARS) on märgitud, et: "Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: /---/" (KARS § 7 lg 1). Teisal juhul on autoriõiguste rikkumine vaidlustatav üksnes tsiviilhagiga, st politsei ja prokuratuuri abi ei ole.

Teema jätkuks üks lahend teose vaba kasutamise kohta: Riigikohtu tsiviilkolleegium 27.02.2017, tsiviilasjas 3-2-1-159-16. --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 22:31 (EEST).

Filtrid

Kas keegi õpetaks, kuidas filtreid kasutada? Kuidas näiteks pisimuudatused sõela peale jätta? Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:23 (EEST)

Kui teed hiireklõpsu otsingu lahtrisse (ikoon luup - Filtri viimaseid muudatusi (sirvi või alusta tippimist)) ja valid loendist või tipid otsingusse Pisimuudatused. Teised aktiivsed filtrid kustutad. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:53 (EEST)

Ma tegin seda, aga pisimuudatused jäid alles.

Miks teised filtrid tuleb kustutada? Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:03 (EEST)

Sa soovisid "pisimuudatused sõela peale jätta" ehk, tahad näha ainult pisimuudatusi. Kui ei soovi, siis tuleb see (pisimuudatuste) filter kustutada. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:20 (EEST)

Kui see ka ei aita, siis peab vist Jälgimisloendist peitma pisimuudatused. --Tiia (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:23 (EEST)

Ma ei kasuta jälgimisloendit.

Kas ei saa kuidagi vana filtrite vormistust tagasi? See ei tööta ju. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:03 (EEST)

Võib-olla ma kirjeldasin valesti, aga minu meelest see, mis sõela peale jääb, läbi sõela minuni ei jõua. Ühesõnaga, mina ei taha pisimuudatusi näha. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:06 (EEST)

kas selline toimib?

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&hideminor=1&limit=850

suwa 15. mai 2017, kell 23:51 (EEST)

Selles pole tõesti pisimuudatusi ja kuidas sa toimisid? --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 00:40 (EEST)

triki teeb hideminor=1 kui väärtus on 0, siis pisimuudatusi ei peideta. kui palju kuvada, seda numbrit saab ka käsitsi ise muuta (850 vms)

mobiilile ja tahvlile kõlbaba kahh vist https://et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&hideminor=1&limit=100

suwa 16. mai 2017, kell 02:38 (EEST)

Kui ma seda linki klõpsan, siis avab sellise aadressi ehk siis peaksin selle järjehoidjasse panema aga ma tahaks teada, mis "jamad" selle lingiga veel kaasa tulevad. Tavakasutaja ei lisa kuhugi väärtusi. Ja veebiaadress ka ei peaks see koht olema. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:48 (EEST)

mm, mul miski tavaline mozilla firefox ja miskeid erilisi stiile ja skripte kasutusel pole, seega mul sellist pahna URL-i lõppu ei lisata, ehk adminnid oskavad oletada. suwa 16. mai 2017, kell 02:53 (EEST)

Viimaste muudatuste lehel on üleval osas "Viimaste muudatuste seaded" ning sealt saab muuhulgas valida pisiparanduste peitmise (aga ka muud: nt enda muudatuste peitmise ning isegi tõenäoliselt heade muudatuste peitmise, et näha ainult arvatavalt probleemseid). Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:39 (EEST)

Minul pole kuskil näha Viimaste muudatuste seadeid. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:44 (EEST)

Sellist asja näen küll esimest korda. Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:03 (EEST)

Sul on administraatori õigused ja seega järeldan, et seda teistel pole. --Tiia (arutelu) 16. mai 2017, kell 02:05 (EEST)

Kruusamägi, Seda näed sa siis, kui lülitad beetafunktsioonide alt sisse 'Uued filtrid muudatuste ülevaatuseks'.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. mai 2017, kell 18:08 (EEST)

Hea küll, me saame vast kuidagi hakkama, aga süsteem peaks olema niisugune, et tavakasutaja sellest aru saaks. Juhendit ka pole. Minu meelest sirvida praegu ei saa. Andres (arutelu) 16. mai 2017, kell 09:18 (EEST)

Uued filtrid on väga lihtsad. Põhimõte on see, sulle näidatakse algselt kõiki muudatusi. Kui lisad mõne filtri, siis valid, et näidataks kõiki muudatusi, millel on küljes valitud tunnus. Kui sa ei vali filtris midagi, on kõik pisimuudatused tulemustes sees. Kui valid "Pisimuudatused", näidatakse ainult pisimuudatusi. Kui valid "Pole pisimuudatused", näidatakse kõiki tulemusi, mis pole pisimuudatused. Cumbril 16. mai 2017, kell 12:53 (EEST)

Kui sirvimine töötaks, siis oleks lihtne. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 15:27 (EEST)

Mismoodi see sirvimine ei tööta? Cumbril 17. mai 2017, kell 18:44 (EEST)

Praegu ma tippisin sisse "Pole pisimuudatused", aga kuidas seda filtrit aktiveerida?

Peale selle, tundub, et osa filtreid on konjunktiivsed, osa disjunktiivsed. Andres (arutelu) 17. mai 2017, kell 15:32 (EEST)

Linnuke kasti filtri ette (kast muutub siniseks). Missugune filter on disjunktiivne? Cumbril 17. mai 2017, kell 18:44 (EEST)

Mul ei tule sellist kasti. Ka tippimine ei anna midagi. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)

Näiteks "Lehekülgede alustamine". See filter ei anna ainult neid muudatusi, mis on lehekülgede akustamised. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)

Selles suhtes on sul õigus, et kõik filtrid ei tööta ühtemoodi. Kategooriamuudatused, vikiandmete muudatused, logitoimingud ja robot on teistsugused. Need on teist värvi taustal ka. Cumbril 17. mai 2017, kell 23:31 (EEST)

Mul ei ole teist värvi taustal. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 00:41 (EEST)

Tee kuvatõmmis avatud filtritest ja laadi Vikipeediasse. Kirjuta, mis veebibrausrit kasutad. Ma ei oska muidu aidata.

See teist värvi taust vist oli valeinfo, eile nägin nagu oleks need väljad olnud beežil taustal, kuid täna on kõik ühesugune valge. Cumbril 18. mai 2017, kell 18:36 (EEST)

Kui ei taha kuhugi faile üleslaadida, siis võib kasutada ekraanipildi tegemiseks näiteks https://app.prntscr.com/et/ Kopeerid veebiaadressi ja paned siia lingi. --Tiia (arutelu) 18. mai 2017, kell 18:41 (EEST)

Andres, ootan endiselt kuvatõmmist või vähemalt brauseri nime ja versiooni. Cumbril 19. mai 2017, kell 20:54 (EEST)

Viimaste muudatuste "Pole pisimuudatus" EI TÖÖTA. Kuna metsikult on suurenenud pisimuudatused (näiteks Wikidata kasutaja lisab keelelinke või mõne "abimehega" tehakse parandusi), siis soovisin pisimuudatused eemaldada aga kui uuesti lehe avan, siis on filter kadunud. Võtan vasakult menüüst või brauseri järjehoidjast aga nii kui artiklit vaatama lähen, siis "Pole pisimuudatus" filter kaob ära. Kasutan Chrome'i. --Tiia (arutelu) 1. juuli 2017, kell 04:34 (EEST)

Võta eelistustest kaart "Viimased muudatused" ja määra seal. Kas siis ka ei tööta? Adeliine 1. juuli 2017, kell 15:36 (EEST)

Sellega töötab. Polnudki seda kohta enam meeles. Tegelikult võiks toimida ka filtrites. --Tiia (arutelu) 1. juuli 2017, kell 16:21 (EEST)

Kategooria:Keskkonnareostus

Puudub Kategooria:Keskkonnareostus, mida kasutada keskonnareostuste, neist põhjustatud haiguste ja haiguspuhangute (epideemiate) artiklite ülesleidmiseks. 2001:7D0:87C3:8680:884B:580B:BD54:E874 15. juuni 2017, kell 16:42 (EEST)

Soovitan alustada artikli loomist keskkonnareostus aga see ei ole takistuseks Kategooria:Keskkonnareostus tegemisel. --Tiia (arutelu) 15. juuni 2017, kell 20:21 (EEST)

Aga palun, tegin kategooria. Kas selle siin mainimine oli pigem üleskutse? Pelmeen10 16. juuni 2017, kell 05:28 (EEST)

Kui minu käest küsisid, siis tõesti soovisin, et keegi teeks. Kategooria tegemisel peab olema kursis, mis juba on ja kuhu sobib. Seepärast see teema siia loodigi. Tänan sind! --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 05:36 (EEST)

Tänan samuti, see oli tõepoolest märguande ja üleskutsena mõeldud. 2001:7D0:87C3:8680:884B:580B:BD54:E874 16. juuni 2017, kell 13:30 (EEST)

Nüüd tekkis väike segadus. Kategooriad Keskkonnaprobleemid ja Saastumine on kategooria Keskkonnareostuse ülemkategooriad ja seega peaks need artiklist eemaldama. Või tuleb muuta ülemkategooriaid. Näiteks Saastumine ära jätta ja jääks ainult Keskkonnaprobleemid? --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 21:23 (EEST)

Praktiline oleks teha eraldi kategooriad üldiste probleemide ja konkreetsete saastejuhtumite kohta. --193.40.13.163 21. juuni 2017, kell 17:55 (EEST)

Kui üldisemaks minna, siis Kategooria:Keskkonnaprobleemidele võiks lisada lihtsalt Kategooria:Probleemid. Artikkel Probleem saaks siis ka kategooria. Kas sobib? Millised on konkreetsed saastejuhtumid? --Tiia (arutelu) 21. juuni 2017, kell 22:38 (EEST)

"Probleem" on natuke liiga üldine nimetus, kuna praktilises tarvituses pannakse suured keskkonnareostuse juhtumid ühte punti pigem muude hädadega (terrorirünnakud, laeva- ja lennuõnnetused, loodusõnnetused) kui probleemidega, mis on pigem häirivad ja lahendamist vajavad, kuigi võib-olla ka lahendamatud nähtused (nt sotsiaalprobleemid) või teaduslikku või filosoofilist mõttetööd pakkuvad küsimused või ülesanded (mida nimetatakse probleemiks ka pärast lahendamist, nt Fermat' probleem). Seepärast on küsitav, kas see sõna hõlmab üldse üht või hoopis mitut mõistet, mis peaksid jagunema mitme artikli vahel, mitte olema kohmakalt topitud "Siga ja kägu"-tüüpi artikliss Probleem (sel juhul langeb ära ka vajadus seda kategoriseerida). - Kui konkreetseid saastejuhtumeid otsida, siis esimesena meenuvad tööstuslikud juhud nagu Fukushima tuumaõnnetus (2011), British Petroleumi naftaleke Mehhiko lahes (2010-?), Tšernobõli katastroof 1986, Exxon Valdeze naftaleke Alaskal 1989 ja Bhopali gaasiõnnetus 1984; vt ka nt 25 Biggest Man Made Environmental Disasters In History, 7 Deadly Environmental Disasters j Top 10 Environmental Disasters. (Inglise viki loend en:List of environmental disasters tundub siit vaadates imelik, sest koosneb suures osas mitte konkreetsetest juhtumitest nagu mõeldakse eesti sõnadega "keskkonnaõnnetus" või "keskkonnakatastroof", vaid pikaajalistest tendentsidest, loodusnähtustest või isegi olenditest nagu Aafrika mesilased. Nähtavasti on mõistete liigendus meil ja neil erinev.) Eestis kustuvad kohalikud juhtumid mälust ruttu ja kuna Vikipeedia neid kuigi korralikult jäädvistanud pole, siis on neid ka veebist raske leida. See ei tähenda, et nt Muuga lahe naftareostus Kreeka tankerilt Alambra 2000. aastal artiklit ei vääriks (vt REOSTUS: Muuga lahe naftareostus Eesti suurim keskkonnakatastroof EPL, 25.09.2000). --82.131.109.135 22. juuni 2017, kell 19:52 (EEST)

Ka siin on olnud ja ilmselt on ka edasi pikemaajalisi tendentse, mille puhul sõna "probleem" kasutati - näiteks Maardu rebasesaba või Ida-Viru kaevanduste ja keemiatööstuse reostus. Ja nii Fukushima kui Tšernobõl on pikaajalise mõjuga (vaata näiteks Kamarovičy küla lugu. Probleem on pikaajaline, õnnetused juhtuvad, kuigi vahel võib probleem ka õnnetusest tuleneda. - Melilac (arutelu) 23. juuni 2017, kell 09:58 (EEST)

Veel kord viitamisest: puiselt ja punaselt

Järgnev jutt on mõeldud niihästi staažikatele vikipedistidele kui ka algajatele, kuna nähtavasti ei ole isegi aastad tegevust Vikipeedias mingi garantii, et inimene saab aru, mis on viitamise mõte ja kuidas peaks viitama, et viitamisel mõte oleks. Kirjutan värske masenduse ajel, mille otsesele allikale ei hakka viitama. Esiteks tunneksid sel juhul mingid tegelased, et jutt käib nende pihta ja võtaksid isiklikult, mitte õppust. Teiseks tunneksid sel juhul kõik ülejäänud, et nemad ei puutu asjasse. Aga puutuvad küll. Jama oled kokku keeranud just Sina! Vaata nüüd oma hingesoppi ja mõtle järele. Niisiis:

Viitamisel on Vikipeedias mitu funktsiooni. Esiteks peab saama viitega varustatud väidet sedaviisi kontrollida. Kas seal ikka on päris nii öeldud? Äkki ei saanud vikipedist võõrast keelest aru? Äkki tegi näpuka? Äkki ei saa ta üldse millestki eriti hästi aru? (Olgem ausad, eks me kõik tea mõnd näidet, igaüks erinevat - Vikipeedia on nagu korteriühistu koosolek.) Aga võib-olla ajas ka teadlikult jama ja püüdis lugejaid eksitada. Eks kõik on võimalik ja selle vastu aitabki viitamine.

Teiseks võimaldab viitamine entsüklopeedias lühidalt kokku võetud teemasse süveneda, pöördudes kasutatud allikate poole, mis üldjuhul peaksid olema põhjalikumad kui entsüklopeedia. Vikipeedia asi on teha kogu maailma teadmistest lugemiskõlbulik ja võhikule arusaadav kokkuvõte, mitte kõik teadmised hunnikusse kopeerida. Muidu oleks meil siin telefoniraamatute kogu.

Kolmandaks ei ole ilma korrektse viitamiseta võimalik teada, mis ajast mingi viidatud fakt pärineb. Suur osa Vikipeedias esitatud infost aegub, olgu jutt kellegi töökohast, firma või asutuse asukohast või lihtsalt statistikast (mida meil on Kohutavalt Palju). Statistika ilma konkreetse allika ja ajamääranguta on mõttetu ja kasutu. Mida ütleb ühe valla elanike arv, kui ma ei tea, kas see pärineb aastast 1995, 2005 või 2015, enne või pärast naabervalla allaneelamist või statistikaameti arvestusmetoodika muutumist?

Lühidalt, lihtsalt ja kellegi jaoks kindlasti liiga otsekoheselt: kui sa arvad, et ükskõik millise arvu viiteks kõlbab "Statistikaamet" ilma viiteta konkreetsele tabelile või uuringule andmebaasis ja kuupäevata, millal see sealt võeti, siis sa oled Väga Rumal Inimene.

Üldse on ükskõik kelle veebist leitud kõikvõimalike andmete puhul üksnes avalehele viitamine üsna tühm mõte. Kodulehed on suured ja haralised, nende eri osad pärinevad tihti eri aegadest ja väidavad eri asju. Üks üldviide ei tõesta midagi. See on sama loll kui mõne kooli õpilaste uurimistöödes (nimesid nimetamata) juhendi kaudu juurutatav komme viidata konkreetsete väidete korral ikkagi ainult tervele raamatule, lehekülgi mainimata. See tühistab viitamise mõtte kui niisuguse.

Korrektsel viitamisel on veel üks funktsioon. Nimelt kipub suur osa veebiallikaid kõduma. Kodulehtede sisu muudetakse (näiteks seesama statistikaamet ei salvesta andembaasi lehtede vanu versioone mitte kuhugi, uued andmed kirjutatakse eelmiste peale ja kui sa vaatamise kuupäeva külge ei pannud, siis järgmine lugeja leiab, et sa valetasid, arvud on hoopis teised), lehti nimetatakse ümber ning kaovad ka terved saidid. Lingikõdu vastu saab võidelda kahel moel. Esiteks: kui viites on antud näiteks leheartikli pealkiri, saab teksti otsida üles ajalehe uues veebis või hea õnne korral mõnes peeglis. Teiseks: kui on konkreetse veebikülje aadress, saab seda otsida Internet Archive'ist. Kui kumbagi pole, siis palju õnne, sa oled teinud täiesti mõttetu viite ning selles pole süüdi miski muu kui su enda rumalus. Oleksid võinud viitesse samahästi kirjutada "Naised saunas rääkisid" või "Allikas: Internet", nagu anonüümseks jääda sooviva Kaarel T. ajal oli Sirbis kombeks varastatud fotode alla kirjutada.

Kogu see jutt konkreetsusest ja täpsusest kehtib paberallikate kohta täpselt samamoodi kui veebis. Kui keegi viitab raamatule, ütlemata, millisest väljaandest (aasta, kirjastus, ilmumiskoht) seda lehekülge otsima peab, vannun ma neid kõiki otsides ja lapates tulist kurja ning ei pruugi viidatud väidet lõpuks ikkagi leida. Kui ajalehe puhul pole konkreetset kuupäeva ja soovitavalt ka lehekülge, siis on sellest väite allika leidmine lootusetu.

Sellest, kui masendav on olukord eesti Vikipeedias viitamisega, annab tegelikult tunnistust ka sisu. Olen üsna kindel, et igal aastal otsib vähemalt mõni tuhat õpilast, õpetajat, tudengit ja õppejõudu siit ülevaadet teaduslikust viitamisest ega leia. Artiklis Viide on mingi kasutu jama ning artiklit Viitamine pole üldse. Mitte, et Vikipeedia viitamisreeglid mõne üldtunnustatud süsteemiga nagu APA täielikult ühilduks, oh ei. Aga kui meil endilgi pole kohta, kust võrdlusmaterjali järele vaadata, mis sealt siis ikka oodata. Teaduslike viitesüsteemide eesti keeles läbikirjutamine kohalikest tavadest lähtuvalt on muidugi suur töö (mõni infoeriala tudeng võiks selle magistritöö teemaks võtta) ja tõenäoliselt ei võta seda keegi ette, tüüpilisest toortõlkest oleks sedavõrd täpsust vajava teema korral aga samavõrd kahju kui kasu. Nii et on nigu on.

Seega ainus, mis teha saab, on ise korralikult viidata. Mitte, et ma usuks, et keegi mind kuulab, kõik on ise targad. Aga vähemalt saan ennast välja elada, kui ütlen:

Pane viitesse konkreetne veebileht JA selle pealkiri võimalikult täpselt. Kirjuta üles avaldamisaeg, kui see seal antud on, JA aeg, mis seda vaatasid. Kui on võimalik viidata eri aadressidega, kasuta staatilist (näide: teadusraamatukogude kataloog Ester). Ning kui kasutad statistikat, pane viitesse kõik, isegi kui sa sellest hästi aru ei saa: veebisait, veebikülg, andmed algselt produtseerinud uuring, kõik sealjuures antud daatumid, tabeli või graafiku pealkiri ning kuupäev, mil sa seda seal nägid.

Viite puudumine on vahel parem kui rumaluse ja laiskuse tõttu mõttetu viide, kuna niisugune viide jätab esmapilgul väitest usaldusväärsema mulje, mida see tegelikult ei vääri. Lugeja usub ja saab petta.

Ja ceterum censeo: kurat võtaks, ära kasuta väljendeid nagu "praegu", "hetkel", "viimastel aastatel" jne, mis viitavad olevikule ilma seda määratlemata. Kümme aastat hiljem loeb keegi sinu ajamääratlust ja arvab, et sa oled idioot. Ja kahjuks on tal õigus. --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 25. juuni 2017, kell 14:39 (EEST)

Lisaksin mõned mõtted... Teiseks võimaldab viitamine entsüklopeedias lühidalt kokku võetud teemasse süveneda, pöördudes kasutatud allikate poole, mis üldjuhul peaksid olema põhjalikumad kui entsüklopeedia. Vikipeedia asi on teha kogu maailma teadmistest lugemiskõlbulik ja võhikule arusaadav kokkuvõte, mitte kõik teadmised hunnikusse kopeerida määratleb vikipeediat muidugi isiklikult. Princetoni ülikoolis töötav spetsialist võib artiklit kirjutades muidugi viidata oma ülikooli raamatukogus asuvale rariteetsele teosele, aga selle viite eesmärk ei saa kindlasti mitte olla (igal) lugejal kasutatud allika poole pöördumise võimaldamine.

Tekst Lingikõdu vastu saab võidelda kahel moel. Esiteks: kui viites on antud näiteks leheartikli pealkiri, saab teksti otsida üles ajalehe uues veebis või hea õnne korral mõnes peeglis. Teiseks: kui on konkreetse veebikülje aadress, saab seda otsida Internet Archive'ist. Kui kumbagi pole, siis palju õnne, sa oled teinud täiesti mõttetu viite ning selles pole süüdi miski muu kui su enda rumalus on muidugi rumalus. Esiteks: sajaprotsendilist garantiid ja kaitset lingikõdu vastu paraku pole. Teiseks pole ka taoline viide teatud juhtudel mõttetu. Kui keegi on seda viidet kontrollinud, leidnud, et kirjutaja sai tekstist aru ja ei teinud kirjavigu sisse, ja on ära märkinud, et viide on üle vaadatud, siis on viide mõttekas isegi pärast seda kui ta enam ei tööta. Enne internetti kirjutati palju raamatuid ja mõningate sisu teame me ainult seetõttu, et teised autorid on neile viidanud. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 15:44 (EEST)

Parem oleks mitte nimetada rumaluseks. Sellised avaldused solvavad asjatult. Andres (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:32 (EEST)

Õigust räägid. Paraku pole siin tarka lahendust loota; kes siin lahendust teaks, saaks ilmselt Jimbo Walesi isikliku tänukirja. Sellist isikut, kes nimelt kõik viited üle kontrolliks ja neid permanentselt mõttekaks muutes üle kinnitaks, isetegevuslikus entsüklopeedias kardetavasti ei teki, aga igat netiviite sajakilomeetriliseks vedamine lootuses, et see kõik ka sajand hiljem leitav on, on Sisyphose töö, eriti kui tegemist on oma andmeid uuendava ja vanu versioone mitte salvestava portaaliga. - Melilac (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:48 (EEST)

Küllap parem jah (mitte nimetada), aga kui ikka ajab hinge täis... vähemalt on näha, mis juhtub, kui viited on viletsad? "Üldse on ükskõik kelle veebist leitud kõikvõimalike andmete puhul üksnes avalehele viitamine üsna tühm mõte." - lisaksin, et mõned lehed teisendavad ka täpsema artikli juurde viiva aadressi lihtsalt avalehe omaks, mille peale viitaja ei pruugi tulla. Aga viitamisest üldisemalt võiks artikkel olla küll, muuhulgas ka teadusartiklite andmebaasides kasutatavast "automaatviitajast", mis viite olulisemate avaldajate nõuete järgi korraldab. --.Toon (arutelu) 25. juuni 2017, kell 18:56 (EEST)

lingikõdu on väga tõsine teema. Ise ma viidates vastava URLi küll alati siin (http://archive.org/web/) salvestan, ent mõnda URLi salvestades selgub, et peal on nn robotikaitse ja selliseid URLe polegi võimalik tulevikuks salvestada. Võib muidugi mõelda, mis juhtub kui see (http://archive.org/web/) hingusele läheb. Huvilisele veel: en:Wikipedia:Link_rot--Estopedist1 (arutelu) 26. juuni 2017, kell 10:27 (EEST)

Lisaks veebiarhiivile on olemas ka digari kohalik

• https://web.archive.org/web/*/siia-kirjuta-URL
• http://veebiarhiiv.digar.ee/a/*/siia-kirjuta-URL

tundub täitsa võrreldav miskist aastast alates

• https://web.archive.org/web/*/http://www.folklore.ee/
• http://veebiarhiiv.digar.ee/a/*/http://www.folklore.ee/

miski areng on olnud, kui mõned aastad tagasi ei saadud aru, et tohib üldse veebiarhiivi koopialehele viidata, siis nüüd on suhtumine talutavamaks muudetud. suwa 26. juuni 2017, kell 13:38 (EEST)