Viinhape
| Viinhape | |
|---|---|
| |
| Teised nimetused | 2,3-dihüdroksübutaandihape (IUPAC)
dihüdroksüsuksiinhape |
| Keemiline valem | HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH |
| CAS-number | 526-83-0 |
| Välimus | valge pulber |
| Molaarmass | 150,087 g/mol |
| Tihedus | 1,79 g/cm3 |
| Lahustuvus vees | 133 g/100 ml (20°C) |
| Lahustuvus | metanool, etanool, 1-propanool, glütserool |
| Sulamistemperatuur | 171-174 °C L- või D-viinhape; 206°C DL, ratsemaat;
165-166°C meso-, veevaba; 146-148°C meso-, hüdraat |
| Omadused | ärritab, toidulisaaine E334, hapu, antioksüdant |
Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.
Viinhappe keemiline valem on HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH. See on vees lahustuv valge kristalne aine. Kuulub see kahealuseliste karboksüülhapete klassi, molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu saab esineda erinevate stereoisomeeridena, kuid looduses esineb (+)-viinhape. Viinhappe soolasid nimetatakse tartraatideks ja neid kasutatakse meditsiinis.
Viinhappe keemiat[muuda | muuda lähteteksti]
Viinhape eraldati esmakordselt umbes aastal 800 AD kaaliumtartraadist HOOC(CHOH)2COOK, mis sadeneb veinist ja on tuntud kui viinakivi.
Viinhappe molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)-viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Viinhappe enantiomeerid (D- või L-) on olulised orgaanilise sünteesi lähteained teiste kiraalsete molekulide sünteesimisel.
|
|
|
|
|
viinhape (looduslik) |
D-(-)-viinhape |
mesoviinhape |
|
(1:1) |
||
